Kohtulahend

XXXXXXX);

-

2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

subjektiivne koosseis – tahtlus. Natalja Martanova poolt toimepandud XXX tapmine tuleks süüdistatava positsiooni arvestades kvalifitseerida KarS § 117 järgi. 1.3 Kohtuistungil tunnistas Natalja Martanova end talle esitatud süüdistuses süüdi. 1.4 Kohtuliku uurimise järel asus kaitsja seisukohale, et kuivõrd Natalja Martanova tunnistab ennast süüdi, siis kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud.

03.03.2014 helistaja joobes elukaaslane on segi läinud, karjub ja tuleb kallale. Kõik on nad seal joobes, pidutsesid. 21.03.2014 joobes helistaja väidab, et tema ema ja abikaasa kaklevad. Selliseid väljakutseid on kokku kümme. Viimase puhul 29.07.2014 on välja kutsutud ka kiirabi. Teataja lõi oma ema kinžalli tüüpi noaga. Haiglaravi keegi ei vaja. Kõikide väljakutsete puhul on märgitud: kõik tugevas joobes. Natalja Martanovat iseloomustas tema õde XXX, naabermajade elanikud ning XXX. Õde oli Natalja Martanova peale alkoholi tarvitamise pärast kuri. Samas olid nendevahelised suhted normaalsed, kui oli vaja, siis aidati vastastikku üksteist. Õe sõnul oli Natalja Martanova juba lapsepõlvest peale kinnise iseloomuga. Samas kui temalt midagi paluti, oli ta lahke ja tähelepanelik inimene. Naaber XXX sõnul oli Natalja Martanova abivalmis, alati kui läks poodi, siis küsis, kas midagi on vaja. Naaber XXX sõnul mingit agressiivsust naabrite suhtes ei ole kunagi olnud, halbu kontakte samuti mitte. XXX iseloomustas Natalja Martovat positiivselt, suhtles kõigiga ei riielnud. XXX seevastu riidles tunnistaja sõnul kõigiga. Tunnistaja Adleri sõnul alkoholijoobes muutus Natalja suhtlejaks, aga XXX muutus agressiivseks. XXX iseloomustab oma ema: „Kainena oli ta rahulik inimene, kuid Nataša ütles, et ka mõnikord kainena ei käitunud ta hästi. Kui me mõnikord seal käisime, tekkisid konfliktid. Kui ta oli alkoholi tarvitanud, oli asi päris halb. Ta solvas kõiki, provotseeris agressiivsust. Isegi oli soov teda veidi raputada, sest kui ta oli purjus, siis ta oli täiesti ebaadekvaatne. Ta üldse ei jälginud oma sõnu. Solvas, keda tahtis [...] Natalja mõnikord helistas, et mina teda rahustaksin, kuid see ei avaldanud mõju. Siis ta hakkas ka mind solvama ja see oli mõttetu. Natalja ja XXX püüdsid minna ära oma tuppa, kuid ema käis ka seal ja tegi skandaali. Nad istusid mitmeid kordi aias ja ootasid kuniks ta rahuneb“. Samas majas elav XXX iseloomustab XXXt: ta hakkas urisema, riidlema. Kõigiga. Kui ta tarvitab alkoholi, siis hakkab riidlema. Naaber XXX sõnul kui XXX alkoholi võttis, hakkas ta skandaalitsema. Tema karjumist ja kiljumist oli kuulda tervele koperatiivile. Tülide osas ütles XXX: „Põhiliselt alustas ema. Ta hakkas XXX ründama, ema ei armastanud teda. Natalja püüdis neid rahustada, et nad ei skandaalitseks sedasi. Pärast seda hakkas (Natalja Martanova) XXX skandaalitsema, sest üks asi viis teiseni.“

teritatusega torke-lõikevahendiga. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kannatanu riideid ning seljas olnud kampsuni ja rinnaku piirkonnas ca 3 cm pikkust kangavigastust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leitakse kaminasimsilt pruuni värvi tupes puidust käepidemega nuga, mille tera pikkus on 16 cm ja laius kõige laiemast kohast 3 cm. Noal on tugevad pruunikad roostejäljed. TETRSABASE test andis verepositiivse tulemuse, st noa teral leiti verd. DNA-ekspertiisiakti kohaselt oli nimetatud nuga teo toimepanemise vahendiks. Surnu ekspertiisiakti kohaselt leiti XXX verest 3,75 mg/g ja silmaklaasikehavedelikust 4,09 mg/g kohtA etanooli. 3.3 10.05.2015 oli pühapäev. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused päeva ja õhtupooliku kohta on kattuvad. XXX oli tööl, XXX klaasis kasvuhoonet. Martanovad hakkasid alkoholi tarvitama. Joodi puskarit, mille XXX oli kuskilt hankinud. XXX kutsuti korraks õuest tuppa, võttis 50 g ja siis läks tööle tagasi. Õhtupoolikul tuli töölt koju XXX ja emadepäeva puhul tuli külla XXX. Viimase sõnul olid kodus ema, Nataša, XXX ja XXX. Nad vaatasid telekat. Suhtlemine oli kõikide vahel rahumeelne. XXX elanikud sõid õhtust ning tarvitasid neljakesi alkoholi edasi. XXX sõnul helistas ta õhtul õele ja juba siis oli kuulda, et ema on purjus ja karjub. Kui Natalja oli alkoholi tarvitanud, siis väga vähe, sest ta oli adekvaatne. XXX sõnul hakkas vanem Martanova pärast söömise lõpetamist urisema, hakkas kõigiga riidlema. Teised läksid kööki kohvi jooma, kuid XXX ei rahunenud. Natalja Martanova sõnul algas ka see skandaal samal põhjusel – ema süüdistas teda ja XXX, et nad ei too raha koju. Seda vaatamata asjaolule, et mõlemad käisid tööl. Skandaalid sellel õhtul vaibusid ja tekkisid üha uuesti. Natalja Martanova sõnul ei pidanud tal närvid enam vastu ja ta sooritas selle kuriteo lüües voodis lamavat ema noaga. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub teo toimepanemine Natalja Martanova poolt tunnistajate XXX, XXXi ja XXXi ütlustest. Nimetatud isikud ei näinud kuriteosündmust pealt, kuid suhtlesid Natalja Martanovaga vahetult pärast teo toime panemist. Kõigile neile tunnistas Natalja Martnova, et on tapnud oma ema. KrMS § 66 lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel saab olla tõend kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Samuti nähtub nimetatu Häirekeskusesse helistatud kõnest. Esmaseks helistajaks on Natalja Martanova, kes annab kõne üle meesterahvale: „Laps andis emale nuga [...] Ja lõi noaga Martanova Natalja“. XXXi ja XXX suhtes teostati isiku läbivaatus. Nendel kuriteojäljed ja verekahtlased määrdumised puuduvad. DNA-ekspertiisiakti kohaselt ei ole noa käepidemelt võetud proovidest saadud DNA- profiilid seostatavad sündmuskohal viibinud meesterahvaste DNAprofiilidega. Seega on toime pandud teise isiku tapmine. Väljaspool kahtlusi on teo toime pannud Natalja Martanova. Süüdistatav ei andnud üksikasjalikke ütlusi teo toimepanemise täpsete asjaolude kohta. Ütleb vaid, et ta ei soovinud ema tappa.

Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste- surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-128-06 p 7 märkinud: Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärje, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda ( 3-1-107-96, 3-1-192-97). Kohtu hinnangul on surmav tegu, st XXX löömine noaga toime pandud kavatsetult. Surma ja teo ning tagajärje vahel oleva kausaalseoses suhtes esineb kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Lüües teist isikut noaga südame piirkonda, teab iga täiskasvanud normaalintellektiga inimene selle teo ohtlikkusest ja möönab ka kõige raskema tagajärje- surma saabumise võimalikkust. KarS § 113 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Natalja Martaova süüvõimelisuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.

Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (3-1-1-113-12 p 9.1). Süü suuruse hindamisel arvestab kohus süüd suurendava asjaoluna seda, et kannatanu näol oli tegemist juba vanema lamavas asendis olnud inimesega, kellel sisuliselt puudus võimalus end kaitsta. Kasutatud vägivalla intensiivsusest lähtudes saab süüd hinnata pigem keskmisest väiksemaks – tegemist oli ühe löögiga. Karistust raskendava asjaoluna kuulub KarS § 58 p 4 kohaselt arvestamisele süüteo toime panemine pereliikme suhtes. Süüdistatava sõnul katkes tal sel õhtul üha uute skandaalide puhkemise järel kannatus. Asjaolu, et XXX alkoholi tarbinuna skandaalitses, solvas ja üldse sõnu ei valinud, leidis üheselt tõendamist. Ja jõi Natalja Martanova sõnul tema ema praktiliselt iga päev. Teiste ülekuulatud tunnistajate ütluste pinnalt pole põhjust selles väites kahelda. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, pidades seda siiraks ja puhtsüdamlikuks. Süüdistatav helistas koheselt teo toime panemise järel Häirekeskusesse, läks vastu kohale jõudnud politseiametnikule ning andis selgitused. Natalja Martanova üldisest olekust kohtuistungil oli nähtav kahetsus. XXX teise tütre ütlustes kohtuistungil ja viimases sõnas väljendatust oli aru saada, et ta on oma õele andestanud. XXX nuttis kohtu istungil öeldes, et tal on kahju nii oma emast kui ka õest. Natalja Martanova sõnul on tal oma emast kahju ning see, milline ema oli, ei ole oluline. Natalja Martanova on kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras karistatud ühel korral, mistõttu prognoosib kohus isiku allumist karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele heaks. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastav ja karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus, millise määr on 1/4 sanktsiooni määrale lähedane. Eeltoodu alusel tuleb Natalja Martanova süüdi tunnistada KarS § 113 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Natalja Martanova peeti kahtlustatavana kinni 11.05.2015 ning kohaldati tõkendit vahistamine 12.05.2015. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestada Natalja Martanova karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.05.2015. a.

Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: - nuga koos tupega, mis asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - tekk, XXX sokid, aluspüksid, dressipüksid, kampsun, särk, suitsukonid, 4 viinapitsi, N. Martanova dressipüksid Reebok, toasussid, T-särk, dressipüksid Umbro, pikkade varrukatega särk, XXX ja N. Martanova küünealuste kaapeproovid, puuteproovid XXX riietelt, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Mobiiltelefon Nokia ja mobiiltelefon Samsung, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda üle XXX (ik

XXXXXXX);

- 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule - DNA ekspertiisi nr 15E-GE0749 kulu summas 399.00 eurot (7x57). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu summas 456.00 eurot riigi kanda (855-399). Antud asjas on kaitsjatasu määratud kaitsjale Leelo Viil 1092.00 eurot. Süüdistataval tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: -

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 1092.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 684.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Natalja Martanova kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Prokurör oli nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 2851.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 237.00 eurot ning viimasel 12. kuul 244.00 eurot.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Krista Ragel

Harri Lugu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.