lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-10925/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-10925/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
08.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-10925

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Orvi Tali

Kriminaalasi

V.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Prokurör

Süüdistatav V.I V.I , ik: XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinni peetud 28.12.2015. Enge Selge

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

Süüdistatav

detsembri

otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava vaatamata.

V.I

apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada advokaadist kaitsja vahendusel

SÜÜDISTUS:

1.V.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 20.01.2015 otsusega karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemises, uuesti 28.12.2015 kella 09.55 paiku viibides Tallinnas XXXXX XX asuvas ja AS-le E kuuluvas kaupluses XXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 44,72 eurot. Peitis kauba kaasas olnud seljakotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt Seega V.I , olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas V.I KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg. 2 kohaselt V.I-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldas V.I suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 28.12.2015.a.

APELLATSIOON:

3.V.I taotleb talle mõistetud karistusmäära vähendamist või karistusest tingimisi vabastamist. Põhjendab taotlust asjaoluga, et tema arvas, et tegemist on väärteoga. Ta tahaks tööle minna aprilli kuus. Hiljem on tema kuritegeliku minevikuga raske tööd leida. Tahab alustada õiget elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille

sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5.Süüdistatav on vaidlustanud mõistetud karistuse määra. Maakohus on V.I karistanud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuulise vangistusega. Nii nagu on maakohus otsuses selgitanud võetakse kohtupraktika kohaselt karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11). KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aasta 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel juba arvestanud süü suurust, karistust kergendavat asjaolu, puhtsüdamlikku kahetsust, asjaolu, et vargus jäi katsestaadiumisse ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamata. Eelnimetatud asjaolud on kohtule andnud aluse süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikule, keda ei ole eelnevad karistused mõjutanud õiguskuulekusele, mõista karistuseks 9 kuuline vangistus. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on selline karistus, arvestades eelkõige süüdistatava isikut, minimaalne ning karistusmäära vähendamise taotlus on perspektiivitu.
6.Süüdistatav on taotlenud karistusest tingimisi vabastamist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-116-12 on sedastanud, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on otsuses leidnud, et V.I vabanes viimase karistuse kandmiselt 06.10.2015.a (tl 57) ning juba mõne kuu möödumisel pani ta toime uue varavastase kuriteo. V.I ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad k aristused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades V.I isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Kolleegium peab vaid vajalikuks osutada, et vaagimaks isiku suhtes karistusest tingimisi vabastamist, peab kohtul olema esmalt siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. V.I on oma senise käitumisega näidanud, et ta ei suuda elada õiguskuulekat elu. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased karistuse mõistmisel. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, mistõttu otsuse tühistamiseks alused puuduvad.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.