Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

2 (12)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2014.a otsusega nr 1-13-10521 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning mõista I.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 387 (kolmesaja kaheksakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb I.H ära teha 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on I.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

määrata

I.H

1.1 Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista I.H-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu 145,92 (ükssada nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 790,92 (seitsesada üheksakümmend eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 65,91 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700005840 ning selgituse “I.H, otsus nr 1-15-10926, menetluskulud“.

3 (12)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata F.M-ile täiendav kohustus katseajal sotsiaalprogrammis.

4 (12)

osaleda

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2.1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada F.M-i kohtuotsuse jõustumisel.

suhtes

2.2 Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista F.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu 145,92 (ükssada nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et F.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 790,92 (seitsesada üheksakümmend eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 65,91 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700005853 ning selgituse “F.M , otsus nr 1-15-10926, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

määrata

O.O

3.1 Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista O.O-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu 85,44 (kaheksakümmend viis eurot ja nelikümmend neli senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 730,44 (seitsesada kolmkümmend eurot ja nelikümmend neli senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700005866 ning selgituse “O.O, otsus nr 1-15-10926, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

nr

6 (12)

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.H süüdistatakse selles et tema, eelneval kokkuleppel koos A. G. , F.M-i ja M. B. 25.oktoobril 2014.a kella 15.30 paiku võttis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva EX kohviku juurest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 28 rulli (280m2) Runnert Kaubagrupp OÜ-le kuuluvat bituumenit Bipol Standard EKP 4,5 kg koguväärtusega 766.08 €. Seega I.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel I.H süüdistatakse selles, et tema tungis ööl vastu 29.09.2014 isikute grupis koos O.O ja F.M ’aga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx J. V. kasutuses oleva majaosa eluruumi. Seega I.H pani toime valdaja tahet vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega isikute grupi poolt s.o KarS § 266 lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Veel I.H süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 29.09.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumis kasutas isiklikest motiividest ajendatuna grupis koos F.M ’aga füüsilist vägivalda J. V. suhtes, pekstes teda tahtlikult korduvalt puuhaluga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid J. V. valu, vasaku kuulmekäigu veritsuse, kõrvalestale kriimustuse, vasakule otsmiku-kiiru piirkonda 2cm haava, mõlemale küünarvarrele haavad (1-2cm) ja nahasisesed verevalumid. Seega I.H pani toime teise inimese tervise kahjustamise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

7 (12)

F.M-i süüdistatakse selles, et tema tungis ööl vastu 29.09.2014 isikute grupis koos O.O ja I.H-ga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx J. V. kasutuses oleva majaosa eluruumi. Seega F.M pani toime valdaja tahet vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega isikute grupi poolt s.o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Veel F.M-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 29.09.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumis peksis grupis koos I.H-ga J. V. , tahtlikult korduvalt puuhaluga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid J. V. valu, vasaku kuulmekäigu veritsuse, kõrvalestale kriimustuse, vasakule otsmiku-kiiru piirkonda 2cm haava, mõlemale küünarvarrele haavad (1-2cm) ja nahasisesed verevalumid. Veel F.M-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 29.09.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögis kasutas isiklikest motiividest ajendatuna füüsilist vägivalda A. V. suhtes, lüües teda ühel korral peaga pea piirkonda. Löömisega tekitas A. V. valu ja ülahuule siseküljele parempoolse 7 mm limaskestahaava ja II silmahamba vähese liikuvuse. Seega F.M pani toime teise inimese tervise kahjustamise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod). Veel F.M-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos I.H, M. B. ja A. G. 25.oktoobril 2014.a kella 15.40 ajal xxxxxxxxxxxxxxxx tänaval asuva EX kohviku juurest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 28 rulli (280m2) Runnert Kaubagrupp OÜ-le kuuluvat bituumenit Bipol Standard EKP 4,5 kg koguväärtusega 766.08 €. Veel F.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles toime pannud ülaltoodud varguse, - 08.07.2015 kell 01.20 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxx tn 45 asuvast Statoil Fuel&Retail Eesti AS teenindusjaama müügisaalist ära šokolaadi „Snicker“ väärtusega 0,70 eurot; - 08.07.2015 kella 01.45 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxx tn 45 Statoil Fuel&Retail Eesti AS teenindusjaama müügisaalist 2 tk energiajooki „Exremum“ koguväärtusega 2.40 eurot, 2 tk pastasalatit koguväärtusega 3.90 eurot, võileiva BBQ kanaga väärtusega 2.75 eurot, tekitades varalise kahju kokku 9.05 eurot, - 04.oktoobril 2015 kella 17.20 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxx 85 asuvast RIMI Eesti FOOD AS kaupluse müügisaalist ära 0,2 l pudeli viina „Saaremaa viin“ väärtusega 3.99 eurot ja paki sigarette „LM“ väärtusega 3.30 eurot ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja avastas varguse. - 12.novembril 2015.a kella 14.00 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS A.M.F Hulgi laoruumi ukse eest trepi pealt 12 purki õlut A LE

8 (12)

Coq Premium koguväärtusega 10,99 eurot ja 24 purki pirnisiidrit KISS koguväärtusega 28,90 eurot, tekitades varalist kahju kokku 39,89 eurot. Seega F.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Veel F.M-i süüdistatakse selles, et tema 09.oktoober 2015 kella 03.20 ajal Võru linnas Jüri tänaval juhtis mootorsõidukit (mopeedi) Lingben LB50QT registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes, st alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1.09 (-/+ 0,10) mg/l kohta, seega vähemalt 0.99 mg/l kohta. F.M rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega F.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.O süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 11.04.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega sealhulgas KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, tungis ööl vastu 29.09.2014 isikute grupis koos I.H ja F.M ’aga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx J. V. kasutuses oleva majaosa eluruumi. Seega O.O pani toime valdaja tahet vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega isikute grupi poolt s.o KarS § 266 lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Kokkulepete sisu KarS § 199 lg 2 p-s 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.H-le karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 alusel 3 kuud vangistust, KarS § 121 alusel 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista I.H-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 eelvangistuses viibitud aeg 25.10.-27.10.2014.a s.o 3 päeva arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.H-le KarS § 199 lg 2 p 7, KarS § 266 lg 2 p 3, KarS § 121 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2014.a otsuse nr 1-13-10521 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg-tele 1, 3 asendada I.H-le mõistetav vangistus 1 aasta ja 27 päeva üldkasuliku tööga 387 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtajaks 1 aasta. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutada I.H järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 9 (12)

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.M-ile karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 121 alusel 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 6 kuud vangistust, KarS § 424 alusel 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista F.M-ile aristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 eelvangistuses viibitud aeg 25.10.-27.10.2014, 12.11-14.11.2015 s.o 6 päeva arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui F.M ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 kohustada F.M-i osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale O.O-le karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1, 3 asendada O.O-le mõistetav vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtajaks 6 kuud. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutada O.O järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10 (12)

Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad I.H, F.M ja O.O aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad I.H, F.M ja O.O , et kokkuleppe sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, KarS § 266 lg 2 p 3 ja KarS § 121 järgi, F.M-i KarS § 266 lg 2 p 3, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 424 järgi ning O.O KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas J. V. on esitanud tsiviilhagi O.O vastu 80 euro suuruse kahju hüvitamiseks (kd I, tl 20), AS A.M.F Hulgi on esitanud tsiviilhagi F.M-i vastu 12,71 euro suuruse kahju hüvitamiseks (kd I, tl 115-116), Statoil Fuel & Retail Eesti AS on esitanud tsiviilhagi F.M-i vastu 9,75 euro suuruse kahju hüvitamiseks (kd I, tl 141-143) ning AS Rimi Eesti Food on esitanud tsiviilhagi F.M-i vastu 7,29 euro suuruse kahju hüvitamiseks (kd I, tl 160). Süüdistatavad võtsid kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab F.M-ilt välja 12,71 eurot AS A.M.F

11 (12)

Hulgi kasuks, 9,75 eurot Statoil Fuel & Retail Eesti AS kasuks ja 7,29 eurot AS Rimi Eesti Food kasuks ning O.O-lt 80 eurot J. V. kasuks. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaadid Statoil Fuel & Retail Eesti AS 08.07.2015.a videosalvestusega, AS Rimi Eesti Food videosalvestusega ja CD-plaat kirjega 15286000437, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Samuti on asitõendiks haavapuu halg, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõendid CD-plaadid Statoil Fuel & Retail Eesti AS 08.07.2015.a videosalvestusega, AS Rimi Eesti Food videosalvestusega ja CD-plaat kirjega 15286000437 – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend – haavapuu halg – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.