Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-717 (15259001094)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
G.J-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
Kaitsja
G.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1-l korral karistatud v.-adv. abi Silver Reinsaar
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.J KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui G.J ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. G.J-ile määratud katseaja alguseks lugeda 29.01.2016
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista G.J-ilt menetluskuluna sundraha 322,50 (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest. G.J tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 346,50 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700007631 ning selgitus: „G.J, 1-16717, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
G.J süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 20.12.2015 kella 00.20 ajal Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu alevikus Jaama tn 3 juures sõiduautot Mercedes-Benz Sprinter registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,08 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse G.J alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega G.J, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Süüdistatav G.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et süüdistatavalt G.J-ilt väljamõistetava sundraha suurust võib vähendada poole võrra. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha summas 322,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.