1-15-10749
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.jaanuaril 2016, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-10749
Kohtukoosseis
Kohtunik Orvi Tali, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.jaanuari kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Dmitri Borzov (isikukood 38309140386, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon konfiskeerimise ja menetluskulude osas
2016.a
kohtuotsus
osas,
millega
vaidlustatakse
sularaha
emale. Samuti palub ajatada menetluskulud 3 aasta võrra, kuna kannab karistust 2 aastat 9 kuud vanglas ning rahalised vahendid puuduvad.
Dmitri Borzovi apellatsiooniga, asub
Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsioonis, mille on esitanud Dmitri Borzov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Dmitri Borzovi apellatsioon osas, millega vaidlustatud sularaha konfiskeerimist jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on Dmitri Borzoviga sõlmitud kokkulepe (lk 78-81), kus Dmitri Borzov kinnitab kaitsja juuresolekul ja tõlgi osavõtul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (lk 81). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, aga ka seda, et Dmitri Borzovi nõusolekul kuulub konfiskeerimisele vara, s.o sularaha summas 80 eurot KarS § 832 lg 1 alusel. Seega on nii prokurör, süüdistatav ja kaitsja konfiskeerimisele kuuluva vara osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Dmitri Borzov kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (lk 91) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, sh süüdistatavalt konfiskeerimisele kuuluva summa osas (lk 91). Kohtus avaldatud kokkuleppe vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (lk 91 pöördel).
Kohtukolleegium leiabki, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus osa menetluskuludest riigi kanda jätta, on selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Maakohus on tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 ka arvestanud süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldanud Dmitri Borzovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul Dmitri Borzovile vastu tulles ka võimaldanud. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust ajatada menetluskulude tasumine tervikuna edasi kolmeks aastaks nagu seda taotleb Dmitri Borzov oma apellatsioonis. Vaid pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud ja täitmisele veel pööratud. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.
/allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.