1-15-11026/16 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, valdamine, omamine, parandamine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid relvaseaduses nimetatud load vintpüssi TOZ käitlemiseks eelkirjeldatud moel. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 418 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle soetamises, omamises, valdamises, parandamises ning võõrandamises. Samuti süüdistatakse A. Piiri tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas S. Olar laskekõlbmatuks muudetud 7,62x39 mm kaliibrilise Poola päritolu 1960.a valmistatud automaattulirelva AKS nr S0177, mille toimetas 2014. a sügisel A. Piiri elukohta XXX valda XXX külla XXX kinnistule. A. Piir ja S. Olar üheskoos muutsid automaattulirelva ebaseaduslikult laskekõlblikuks ja hoidsid seda XXX kinnistul kuni 11.09.2014. Nimetatud kuupäeval kella 15.45 paiku S. Olar toimetas automaattulirelva XXX kinnistu lähedal seisvasse Aleksei Korikovi sõidukisse Mitšubishi Bajero r/n XXX ja andis selles sõidukis automaattulirelva koos kolmekümne ühe 7,62x39 mm kaliibrilise padruniga, millised Sergei Olar oli eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandanud, A. Korikovile üle. A. Korikov tasus S. Olarile automaatrelva AKS nr S0177 ja 31 padruni eest 1100 eurot. Automaattulirelva AKS näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises ning parandamises. Samuti süüdistatakse A. Piiri teistkordses tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: 11.09.2014 kella 15.52 paiku omandas S. Olar Tallinnas Kivila 6 maja juurde pargitud sõidukis Mitšubishi Bajero r/n XXX A. Korikovilt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr A4353 eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta. S. Olar toimetas püstoli A. Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistule. S. Olar koos A. Piiriga muutsid püstoli viimati nimetatu elukohas laskekõlblikuks. Seejärel S. Olar hoidis seda püstolit V. Špakauskase elukohas, mis asub XXXvallas XXX külas XXXkinnistul, territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser r/n XXX kuni 22.10.2014, kui toimetas püstoli Tallinna linna. 22.10.2014 kella 11:49 paiku andis S. Olar Tähesaju tee 8 parklasse pargitud sõidukis Volkswagen Caravelle r/n XXX püstoli üle A. Korikovile, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr A4353 laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot. Püstoli CZ-100 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes.

Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli CZ-100 käitlemiseks. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 418 lg-s 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises ning parandamises. Samuti süüdistatakse A. Piiri teistkordses tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: 03.10.2014 kella 11:50 paiku kohtusid Tallinnas Tähesaju tee 8 parklas A. Korikov ja S. Olar. Kohtumise raames näitas A. Korikov S. Olarile sõidukis Volkswagen Caravelle r/n XXX laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipildujat UZI nr 3765991. Jõuti kokkuleppele, et S. Olar muudab selle tulirelva 450 euro eest laskekõlblikuks, kuid ajaliselt peale seda, kui S. Olar on laskekõlblikuks muutnud püstoli CZ-100, mille A Korikov talle varasemalt andnud oli. 22.10.2014 kella 11.28-12.14 paiku, kui S. Olar ja A. Korikov kohtusid taas Tallinnas Tähesaju tee 8 parklas, andis S. Olar sõidukis Volkswagen Caravelle r/n XXX A. Korikovile üle laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ-100 ning võttis A. Korikovilt vastu laskekõlblikuks muutmiseks püstolkuulipilduja UZI nr 3765991. S. Olar toimetas püstolkuulipilduja A. Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistule. Nimetatud kinnistul muutsid A. Piir ja S. Olar püstolkuulipilduja ühiselt laskekõlblikuks. Pärast seda, kui oli taastatud püstolkuulipilduja relvalukk ja valmistatud relvaraud, eemaldas S. Olar relvalt relvaluku ning kinnitas relvale kasutuskõlbmatu relvaraua ning toimetas selle 12.11.2014.a XXX kinnistult Tallinnasse Tähesaju tee 8 parklasse. Seal andis S. Olar relvalukuta ja kasutuskõlbmatu relvarauaga püstolkuulipilduja A. Korikovile üle. A. Korikov tasus S. Olarile tehtud tööde eest 520 eurot (450 eurot püstolkuulipilduja UZI laskekõlbulikuks muutmise eest ja 70 eurot kallimaks osutunud püstoli CZ-100 laskekõlbulikuks muutmise eest). Taastatud püstolkuulipilduja UZI relvaluku ja sellele valmistatud kasutuskõlbliku relvaraua toimetas S. Olar ajavahemikul 12.11.2014.a kuni 14.11.2014.a A. Piiri elukohast XXX kinnistult Tallinn-Narva maantee 33nda kilomeetri posti lähistele, millisest kohast A. Korikov vastavalt S. Olari juhistele need 14.11.2014.a kella 13:20 paiku plastikust pudeli sees omandas. Püstolkuulipilduja UZI näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb RelvaS § 21 lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti. RelvaS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, mis seisnes selle valdamises, hoidmises ning parandamises. Samuti süüdistatakse A. Piiri tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandasid S. Olar ja A. Piir 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R, 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x17 mm, s.o kokku 687 tulirelvapadrunit. Samuti omandas S. Olar ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni – trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm NATO kaliibrilise vintpüssipadruni. Hoidsid S. Olar ja A. Piir eelnevalt nimetatud padruneid vastavalt kokkuleppele A. Piiri elukohas Harjumaal XXXvallas XXX külas XXX kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.

RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks RelvaS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid relvaseaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga A. Piir pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o käitles ebaseaduslikult tulirelva laskemoona grupis teise isikuga, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse A. Piiri selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas 106,77 g tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu, mida hoidis enda elukohas XXXvallas, XXX külas, XXX kinnistul kuni 11.02.2015.a, kui see Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on püssirohi kantud esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid lõhkematerjali seaduses nimetatud load püssirohu käitlemiseks. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 414 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse A. Piiri tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a paiku omandas S. Olar tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Glock 19 nr NUH425 ja toimetas selle A. Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistusele. Seal muutsid A. Piir ja S. Olar püstoli tuvastamata ajal 2014.a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli Glock koos sellele lisatud helisummutiga, mille ta oli omandanud ebaseaduslikult 2014.a paiku samuti Kurtna vanavara laadal tuvastamata isikult, ja 17 tulirelva padruniga kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, V. Špakauskase elukohta Harjumaal XXXvallas XXX külas XXXkinnistul. Nimetatud kohas V. Špakauskas ja Sergei Olar hoidsid 17 padrunit ja

helisummutiga püstolit ebaseaduslikult kuni 11.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli, käitlemiseks. Eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a paiku omandas S. Olar tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9x19 mm kaliibrilise püstoli CZ 85 nr 05238. S. Olar toimetas selle püstoli A. Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistusele. Nimetatud kohas muutsid A. Piir ja S. Olar püstoli CZ 85 tuvastamata ajal 2014.a paiku ühiselt laskekõlblikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli ja 10 tulirelva padrunit kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, V. Špakauskase elukohta Harjumaale XXXvalda XXX külla XXXkinnistule. Nimetatud kohas V. Špakauskas ja S. Olar hoidsid 10 padrunit ja püstolit CZ 85 kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli CZ 85 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine, ümbertegemine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et A. Piiril puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli CZ 85 käitlemiseks. Eeltooduga pani A. Piir toime KarS § 418 lg-s 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse A. Piiri tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas S. Olar ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa – 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi automaadi relvaluku. Hoidis ta eelnevalt nimetatud relvalukku kokkuleppel A. Piiriga tema elukohas Harjumaal XXXvallas XXX külas XXX kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Automaadi Kalašnikov näol on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordsel päästmisel on võimalik sooritada valangut.

Vladimir Fleišmani süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a omandas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli tänaval vana maja pööningult poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR. V. Fleišman toimetas selle enda elukohta aadressil Tallinn, XXX, kus hoidis püstolit kuni 2014. a, kui toimetas selle tuvastamata ajal 2014. a V. Ossepi elukohta aadressile XXXja andis selle viimati nimetatule seal ebaseaduslikult üle. V. Ossep hoidis püstolit FN enda eelnevalt elukohas kuni 26.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle uurimistoimingu käigus ära võtsid. Poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva omandamine, hoidmine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et V. Fleišmanil puudusid relvaseaduses nimetatud load poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Fleišman toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Fleišmani selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a omandas S. Olar Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibrilise vintpüssi TOZ78-04M nr 0900076 optilise sihiku ja helisummutiga. S. Olar toimetas nimetatud esemed Eesti Vabariiki Andrus Piiri elukohta XXXvalda, XXX külla, XXX kinnistule. 2009. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlbulikuks. Seejärel hoidis S. Olar laskekõlblikus muudetud vintpüssi helisummuti ja optilise sihikuga ligikaudu viis aastat A. Piiri elukohas, kuni 2014.a suvel tuvastamata ajal toimetas nimetatud esemed Viktor Špakauskase elukoha, XXX kinnistu, territooriumil asuva puukuuri taha. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud, kuni toimetas nimetatud esemed V. Špakauskase kinnistul asuvasse eluruumi. 2014.a suve lõpus, sügise alguses pöördus Jüri Mengel Viktor Ossepi poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. V. Ossep pöördus J. Mengeli soovi täitmiseks Vladimir Fleišmani poole. Viimati nimetatu sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga tulirelv hinnaga 1000-1300 eurot. S. Olar, andmaks V. Fleišmanile üle vintpüssi TOZ koos helisummutit ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga Toyota Land Cruiser r/n XXX 11.09.2014 kella 12.45-13.00 paiku V. Špakauskase elukohast XXXvallast XXX külast XXX kinnistult Tallinna linna. Kella 13.39 paiku andis S. Olar XXXmaja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja

optilise sihikuga üle V. Fleišmanile, kes asetas selle enda sõidukisse Kia Sportage r/n XXX. V. Fleišman toimetas helisummutiga vintpüssi koos optilise sihikuga enda elukohta aadressile XXX. Samas päeval, 11.09.2014, tasus V. Fleišman S. Olarile helisummutiga vintpüssi eest 1000 eurot jättes raha Tallinnas XXXkorteris 147 televiisori peale. V. Fleišman andis Tallinna linnas vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. Ossepile, kes asetas selle enda sõidukisse Dacia Logan r/n XXX. V. Ossep, hoides nädala jagu aega vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga eelnevalt nimetatud sõidukis, pargituna Tallinnas XXX maja kõrvale, andis seejärel vintpüssi üle J. Mengelile. J. Mengel toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta XXX valda XXX külla XXXja hoidis neid seal kuni 26.02.2015.a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, edasitoimetamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 kohaselt tegemist tulirelva lisaseadmega. RelvaS § 201 lg 3 kohaselt annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. V. Fleišmanil puudusid relvaseaduses nimetatud load vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 ja selle juurde kuulunud helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Fleišman toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V. Ossepit süüdistatakse selles, et tema, eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas V. Ossep 72 padrunit kaliibriga 6,35x16mmSR, mida ta omandamise järgselt asus ebaseaduslikult hoidma enda elukohas Tallinnas XXX . Samuti eeluurimisel tuvastamata ajal ajavahemikul 2003.a kuni 2010.a (k.a) omandas V. Ossep seaduslikult vintraudse püssi Ural-2 nr Б1600 kaliibriga 22LR (5,6 mm) spordi tegemise eesmärgil. Nimetatud relva kasutamiseks omandas V. Ossep relvapoest vähemalt 494 padrunit kaliibriga 5,6 mm. 10.11.2010 võõrandas V. Ossep spordi tegemise eesmärgil soetatud vintraudse püssi Ural-2 nr Б1600. Eelnimetatud 494 padrunit jättis V. Ossep võõrandamata, käideldes nimetatud padruneid ajavahemikul 10.11.2010 kuni 26.02.2015 ebaseaduslikult. Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas V. Ossep ebaseaduslikult 9 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R ning hoidis neid ebaseaduslikult enda elukoha XXX keldris. Kõik eelevalt nimetatud padrunid võeti V. Ossepilt ära 26.02.2015 Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus V. Ossepi elukohas. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse

osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. V. Ossepil puudusid relvaseaduses nimetatud load eelnevalt nimetatud tulirelva laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Ossep toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o pani toime KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Ossepit tulirelva ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a omandas V. Fleišman Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli tänaval vana maja pööningult poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR. V. Fleišman toimetas selle relva enda elukohta aadressil Tallinn, XXX, kus hoidis püstolit kuni 2014. a, kui toimetas selle tuvastamata ajal 2014. a V. Ossepi elukohta aadressile XXXja andis selle viimati nimetatule seal ebaseaduslikult üle. V. Ossep hoidis püstolit FN enda elukohas kuni 26.02.2015.a, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle uurimistoimingu käigus ära võtsid. Poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva omandamine, hoidmine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et V. Ossepil puudusid relvaseaduses nimetatud load poolautomaatse püstoli FN 1906 nr 605314 kaliibriga 6,35x16mmSR käitlemiseks. Eeltooduga pani V. OSSEP toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varasemalt toime pannud KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Ossepit tulirelva teistkordses ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a omandas S. Olar Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibrilise vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 optilise sihiku ja helisummutiga. S. Olar toimetas nimetatud esemed Eesti Vabariiki Andrus Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistule. 2009. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlbulikuks. Seejärel hoidis S. Olar laskekõlblikus muudetud vintpüssi helisummuti ja optilise sihikuga ligikaudu viis aastat A. Piiri elukohas, kuni 2014.a suvel tuvastamata ajal toimetas nimetatud esemed Viktor Špakauskase elukoha - XXX kinnistu, territooriumil asuva puukuuri taha. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud, kuni toimetas nimetatud esemed V. Špakauskase kinnistul asuvasse eluruumi.

2014.a suve lõpus, sügise alguses pöördus Jüri Mengel V. Ossepi poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. V. Ossep pöördus J. Mengeli soovi täitmiseks Vladimir Fleišmani poole. Viimati nimetatu sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga tulirelv hinnaga 1000-1300 eurot. S. Olar, andmaks V. Fleišmanile üle vintpüssi TOZ koos helisummutit ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga Toyota Land Cruiser r/n XXX 11.09.2014 kella 12.45-13.00 paiku V. Špakauskase elukohast XXXvallast XXX külast XXXkinnistult Tallinna linna. Kella 13.39 paiku andis S. Olar XXXmaja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. Fleišmanile, kes asetas selle enda sõidukisse Kia Sportage r/n XXX. V. Fleišman toimetas helisummutiga vintpüssi koos optilise sihikuga enda elukohta aadressile XXX. Samas päeval, 11.09.2014, tasus V. Fleišman S. Olarile helisummutiga vintpüssi eest 1000 eurot jättes raha Tallinnas XXXkorteris 147 televiisori peale. V. Fleišman andis Tallinna linnas vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. Ossepile, kes asetas selle enda sõidukisse Dacia Logan r/n XXX. V. Ossep, hoides nädala jagu aega vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga eelnevalt nimetatud sõidukis, pargituna Tallinnas XXX maja kõrvale, andis seejärel vintpüssi üle J. Mengelile. J. Mengel toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta XXX valda XXX külla XXX ja hoidis neid seal kuni 26.02.2015.a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, edasitoimetamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 kohaselt tegemist tulirelva lisaseadmega. RelvaS § 201 lg 3 kohaselt annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. V. Ossepil puudusid relvaseaduses nimetatud load vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 ja selle juurde kuulunud helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Ossep toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Ossepit selles, et eeluurimisel tuvastata ajal ajavahemikul 2003.a kuni 2010.a omandas V. Ossep seaduslikult vintraudse püssi Ural-2 nr Б1600 kaliibriga 22LR (5,6 mm) spordi tegemise eesmärgil. Samuti omandas V. Ossep relvapoest eelnevalt nimetatud relvaga kasutamiseks helisummuti. 10.11.2010 võõrandas V. Ossep spordi tegemise eesmärgil soetatud vintraudse püssi Ural-2 nr Б1600. Helisummuti jättis V. Ossep võõrandamata, käideldes seda võõrandamise järgselt ajavahemikul 10.11.2010 kuni 26.02.2015 ebaseaduslikult. 26.02.2015 võeti V. Ossepilt helisummuti tema elukohas aadressil XXX läbiotsimise käigus ära. Helisummuti on RelvaS § 201 lg 2 järgi tulirelva lisaseade ning lg 3 järgi annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millel on sporditulirelv kantud.

Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et V. Ossep ei omanud relvaseaduses nimetatud luba tulirelvade käitlemiseks spordi tegemise eesmärgil. Eeltooduga pani V. Ossep toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Ossepit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ebaseaduslikult, 56,4 g tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu, mida ta hoidis ebaseaduslikult enda elukoha, aadressiga Tallinn, XXX, keldris kuni 26.02.2015.a, kui püssirohi Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Lõhkeaineks loetakse LMS § 3 lg 1 p 2 järgi keemilist ühendit või ainete mehaanilist segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on püssirohi kantud esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba. Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ülesanne on LMS § 21 lg 1 järgi Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitusasutuse komisjonil. Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Viktor Ossepil puudusid lõhkematerjali seaduses nimetatud luba paiskelõhkeaine käitlemiseks selle soetamise ja valdamise näol. Eeltooduga pani V. Ossep toime lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja valdamise, s.o KarS § 414 lg 1 sätestatud kuriteo.

V. Špakauskast süüdistatakse tulirelva ja selle helisummuti ebaseaduslikus käitlemises järgneval moel: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a omandas Sergei Olar Soome Vabariigis laskekõlbmatuks muudetud 5,6 mm (22LR) kaliibrilise vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 optilise sihiku ja helisummutiga. S. Olar toimetas nimetatud esemed Eesti Vabariiki Andrus Piiri elukohta XXXvalda, XXX külla, XXX kinnistule. 2009. a suvel muutis S. Olar vintpüssi TOZ laskekõlbulikuks. Seejärel hoidis S. Olar laskekõlblikus muudetud vintpüssi helisummuti ja optilise sihikuga ligikaudu viis aastat A. Piiri elukohas, kuni 2014.a suvel tuvastamata ajal toimetas nimetatud esemed V. Špakauskase elukoha, XXXkinnistu, territooriumil asuva puukuuri taha, tehes seda kokkuleppel V. Špakauskasega. S. Olar hoidis vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga seal neli kuud, kuni toimetas nimetatud esemed kokkuleppel V. Špakauskasega kinnistul asuvasse eluruumi. 2014.a suve lõpus, sügise alguses pöördus Jüri Mengel Viktor Ossepi poole sooviga omandada ebaseaduslik helisummutiga vintpüss. V. Ossep pöördus J. Mengeli soovi täitmiseks Vladimir Fleišmani poole. Viimati nimetatu sai teada, et S. Olaril on pakkuda soovitav helisummutiga tulirelv hinnaga 1000-1300 eurot. S. Olar, andmaks V. Fleišmanile üle vintpüssi TOZ koos helisummutit ja optilise sihikuga, toimetas nimetatud esemed enda sõidukiga Toyota Land Cruiser r/n XXX 11.09.2014 kella 12.45-13.00 paiku V. Špakauskase elukohast XXXvallast XXX külast XXXkinnistult Tallinna linna. Kella 13.39 paiku andis S. Olar XXXmaja lähistel vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. Fleišmanile, kes asetas selle enda sõidukisse Kia Sportage r/n XXX. V. Fleišman toimetas helisummutiga vintpüssi koos optilise sihikuga enda elukohta aadressile XXX. Samas päeval, 11.09.2014, tasus V. Fleišman S. Olarile helisummutiga vintpüssi eest 1000 eurot jättes raha nii enda kui ka S. Olari elukohas - Tallinnas XXXasuvas korteris, televiisori peale. V. Fleišman andis Tallinna linnas vintpüssi TOZ koos helisummuti ja optilise sihikuga üle V. Ossepile, kes asetas selle enda sõidukisse Dacia Logan r/n XXX. V. Ossep hoidis nimetaud sõidukis, pargituna Tallinnas XXX maja kõrvale, vintpüssi koos helisummutiga kuni nädala pikkuse ajaperioodi ja andis seejärel üle J. Mengelile. J. Mengel toimetas vintpüssi koos helisummuti ja optilise sihikuga enda elukohta XXX valda XXX külla XXXja hoidis neid seal kuni 26.02.2015.a, kui esemed Kaitsepolitseiameti politseiametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud

tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 helisummuti näol on RelvaS § 201 lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ning RelvaS § 201 lg 3 järgi on helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Tulirelva valdamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. V. Špakauskasel puudusid relvaseaduses nimetatud load helisummuti ja vintpüssi TOZ-78-04M nr 0900076 käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Špakuskas toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt, s.o KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani ta toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Špakauskast tulirelva ja laskemoona grupilises ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a omandas S. Olar tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Glock 19 nr NUH425. S. Olar toimetas püstoli A Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistusele, kus muutis selle tuvastamata ajal 2014.a paiku ühiselt A. Piiriga ebaseaduslikult laskekõlbulikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli koos helisummutiga, mille ta oli omandanud ebaseaduslikult 2014.a paiku samuti Kurtna vanavara laadalt tuvastamata isikult, ja 17 tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunit kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a paiku tuvastamata kohas Sergei nimeliselt isikult, kokkuleppel V. Špakauskasega tema elukohta Harjumaale XXXvalda XXX külla XXXkinnistule. V. Špakauskas ja S. Olar hoidsid eelnimetatud 17 padrunit ja helisummutiga püstolit ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvaS § 201 lg 3 järgi annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et V. Špakauskasel puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli, helisummuti ja padrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Špakuskas toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani ta toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Špakauskast tulirelva ja laskemoona grupilises ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal 2010.a paiku omandas S. Olar tuvastamata isikult Harju maakonnas Saku vallas Kurtna vanavara laadal laskekõlbmatuks muudetud poolautomaatse 9x19 mm kaliibrilise püstoli CZ 85 nr 05238. Toimetas S. Olar selle relva A. Piiri elukohta XXXvalda XXX külla XXX kinnistusele, kus üheskoos A. Piiriga muutis selle relva täpselt tuvastamata ajal 2014.a laskekõlbulikuks. Seejärel toimetas S. Olar püstoli CZ 85 ja 10 padrunit kaliibriga 9x19 mm, millised ta oli omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal 2009.a paiku tuvastamata kohas ebaseaduslikult Sergei nimeliselt isikult, kokkuleppel V. Špakauskasega tema elukohta Harjumaal XXXvallas XXX külas XXXkinnistul. V. Špakauskas ja S. Olar hoidsid nimetatud kinnistul 10 padrunit ja püstolit CZ 85 ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Püstoli CZ 85 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvaS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et V. Špakauskasel puudusid relvaseaduses nimetatud load püstoli ja padrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani V. Špakuskas toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V. Špakauskast tulielva laskemoona grupilises ebaseaduslikus käitlemises järgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas S. Olar ebaseaduslikult 260 piiratud tsiviilkäibega tulirelva padrunit – 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm – ja ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni – soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga .308 Winchester. Toimetas ta need padrunid V. Špakauskase elukohta Harjumaale XXXvalda XXX külla XXXkinnistule, kus S. Olar ja V. Špakauskas hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvaS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava Andrus Piiri, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Piiri süüditunnistamist KarS § 414 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud; KarS § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud; KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 aastat ning KarS § 64 lg 1 alusel talle liitkaristusena 5 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ning kandmata 4 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust tuleb jätta A. Piiri suhtes KarS § 73 kohaldades 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti tuleb konfiskeerida A. Piirilt äravõetud 86 äärtulepadrunit ja 31 püstolpadrunit ning temalt välja mõista menetluskulud teostatud ekspertiiside eest summas 1908,82 eurot, määratud kaitsjale tasutud kulu, mis kokkuleppe sõlmimise ajal oli 460 eurot ja sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses. Süüdistatava Vladimir Fleišmani, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V. Fleišmani süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 7 kuud; KarS § 420 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel talle liitkaristusena 2 aasta 7 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ning kandmata 2 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust tuleb jätta V. Fleišmani suhtes KarS § 73 kohaldades 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti tuleb V. Fleišmanilt välja mõista menetluskulud teostatud ekspertiiside eest summas 294 eurot ja sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Süüdistatava Aleksei Antsoni, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Antsoni süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aastat 10 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ning kandmata 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust tuleb jätta A. Antsoni suhtes KarS § 73 kohaldades 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti tuleb A. Antsonilt välja mõista menetluskulud teostatud ekspertiiside eest summas 210 eurot, määratud kaitsjale tasutud kulu, mis kokkuleppe sõlmimise ajal oli 288 eurot ja sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Süüdistatava Viktor Ossepi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V. Ossepi süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS § 420 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud; KarS § 414 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel talle liitkaristusena 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Mõistetud vangistus tuleb jätta V. Ossepi suhtes KarS § 73 kohaldades 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti tuleb konfiskeerida V. Ossepilt äravõetud 444 äärtulepadrunit, helisummuti, 55 padrunit, püstol FN 1906 koos salvega, 43 kapseldetonaatorit, ca 43 m süütenööri, 2,6 kg lõhkeainet, 19 elektridetonaatorit, 53 sütikut ja 3 granaadisütikut ning temalt välja mõista menetluskulud teostatud ekspertiiside eest summas 1551,45 eurot, määratud kaitsjale tasutud

kulu, mis kokkuleppe sõlmimise ajal oli 216 eurot ja sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Süüdistatava Viktor Špakauskase, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V. Špakauskase süüditunnistamist KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat; KarS § 420 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel talle liitkaristusena 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ning kandmata 1 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust tuleb jätta V. Špakauskase suhtes KarS § 73 kohaldades 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti tuleb V. Špakauskaselt välja mõista menetluskulud teostatud ekspertiiside eest summas 773,27 eurot ja sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid kokkulepetega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Süüdistatavad ning nende kaitsjad taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskulude tasumine käib neile üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. Piir, V. Fleišman, A. Antson, V. Ossep ja V. Špakauskas tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud, kaitsjatele määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 1075 eurot ning teise astme kuriteos KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 eurot. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ning süüdistatavate ja nende kaitsjate taotlusi kohtuistungil, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS