Kohtulahend

Kr asi nr 1-15-10369 süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kr asi nr 1-15-10369 Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. F.E `i süüdistatakse selles, et tema 17.mail 2015 kella 11.12 ajal juhtis Saare maakonnas Kihelkonna vallas Viki-Kurevere tee 3,3 kilomeetril enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit - XXXXXXXXXX - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0023 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,04 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks , juhtis F.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Lisaks sellele rikkus F.E Liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, kusjuures juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb. Rikkudes sel viisil mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, mille tagajärjel paiskus tema poolt juhitav sõiduauto lubatust suurima kiirusega sõites märjalt kruusateelt välja, kõigepealt parempoolse küljega vastu teeäärset piirdeposti ning seejärel vastassuunavööndisse, kus paiskus vasakule poole kraavi nii, et sõiduk pöördus oma esiosaga vastassuunda, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas ettevaatamatusest autos juhi kõrval parempoolsel esiistmel viibinud kaasreisijale alaealisele E H`le vähemalt 4 kuud kestvad eluohtlikud tervisekahjustused - XXXXXXXXXXXXX. Lisaks sellele on alaealise kannatanu E H seadusliku esindaja H M`i poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kogusummas 715 eurot, mille moodustavad E H haiglaraviga seotud kulutused. Sellise tegevusega F.E , rikkudes mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus F.E ’ile nõutud karistus: KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 24 (kahekümne nelja) kuulise katseajaga. Süüdistatav F.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei

Kr asi nr 1-15-10369 esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud kannatanud nõusoleku. Kokkuleppe kinnitamisel taotletava karistuse osas võtab kohus arvesse KarS §-des 56 ja 73 sätestatut. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. F.E karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.E on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik. F.E viibib käesoleval ajal ajateenijana Eesti Kaitseväes. Kannatanud, olles teadlikud autot juhtinud F.E ’i alkoholijoobes olekust, istusid joobes juhi poolt juhitud sõiduautosse vabatahtlikult, milline asjaolu on kuritegu soodustanud asjaolu. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab F.E süüdi kuriteos KarS § 422 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 422 lg 1 sanktsiooni piiresse. Vangistusliku karistuse mõistmisel KarS §-s 73 sätestatu kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esine. Tõkend- ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi – Kriminaalasjas on F.E vastu tsiviilhagi esitanud: kannatanu H M summas 715 eurot /tl 17-20/. H Mi pangakonto number on

XXXXXXXXXX

kannatanu K A summas 80 eurot /tl 72-73/. K A pangakonto number on

XXXXXXXXXXXXX

Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju eurot kuulub VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel välja mõistmisele F.E ’ilt. Karistuskokkuleppe sõlmimisel on F.E nõustunud esitatud tsiviilhagides nõutava kahju suurusega. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot (tl.55). KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele; - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. F.E ’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses kokku 72 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates aprillist 2016.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.