Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.01.2016, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-6429
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.T, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.11.2015 ja lõpp 28.03.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, N.T-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
N.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.08.2015 otsusega kiirmenetluse kokkuleppemenetluse korras KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aja ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus karistuse kandmisele ilmumise päeva ehk 01.11.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.T taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnitab, et on teadlik, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad karmid kriminaalhoolduse nõuded ja alkoholi tarvitamise keeld ning väidab, et alkohol ei ole tema jaoks probleem. Selgitab, et varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud tema nooruse ja rumaluse tõttu, kuid nüüd on ta vanem ja targem. Lubab, et ei hakka tarvitama alkoholi, asub elama üksi oma korterisse ja hakkab tööle ehitajana. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas (distsiplinaarkaristuste puudumine). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus märgib, et vangla ega prokuratuuri seisukoht isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas ei ole kohtule siduv. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.T käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on etteplaneerimata, toime pandud impulsiivselt. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Samas on isikut karistatud üliraskete kehavigastuste tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama talle endale kuuluvasse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka see, et vabaduses on kinnipeetavat ootamas toetav sotsiaalvõrgustik ema, isa ja õe näol. Vanemad on nõus isikut vabanemisel igati toetama. Samas peab märkima, et sõpruskond, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt toetaks ja mõjutaks, puudub. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi umbes 6701,87 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Kinnipeetaval on ka vähene tööharjumus ja –kogemus, kuna enne vangistust N.T kaua aega ei töötanud ja oli arvel Töötukassas. Meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid teda on korduvalt karistatud mootorõiduki joobes juhtimise eest ja 7-l korral väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Alkoholijoobes olles võib N.T käituda agressiivselt. Kinnipeetav on kahel korral läbinud alkoholivastase sõltuvusravi, kuid kodeerimised ei ole andnud oodatud tulemusi. Kinnipeetav ise ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis võib see asjaolu olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises ning kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav probleeme ei tunnista ja leiab, et on hea ja rahulik inimene. Probleemide tekkimisel hakkab tarvitama alkoholi vältimaks probleemide lahendamist. Ei mõista teiste inimeste seisukohti, on kindel oma õiguses, lähtub ainult enda vajadustest. N.T on tekkinud kohati kuritegelikud hoiakud, ühiskonda suhtub negatiivselt. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav varem olnud kahel korral ning ükski katseaeg ei kulgenud rahuldavalt. N.T ei täitnud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole N.T-le mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Lisaks märgib kohus, et kuna N.T kannab karistust liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et mootorsõiduki joobes juhtimine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus on seisukohal, et N.T käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine), vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.