Kohtulahend

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

T.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.12.2015 kella 14:30 paiku Tartus Ringtee ja Jalaka tänavate ristmiku juures mootorsõidukit Seat Altea reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus veres oli 2,08 mg/g kohta) ning põhjustas liiklusõnnetuse. Sellega pani T.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 j är gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui T.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena T.I-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et T.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et T.I on kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: • Riigi õigusabi tasu – 24 (kakskümmend neli) eurot • Tasu alkoholi tuvastamise eest veres 14 (neliteist) eurot (tl 23-24); II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 645 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu summas 48 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.