Kriminaalasi nr 1-15-10062
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number
1-15-10062
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses P.E süüdistus Kars § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
P.E elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Aavasaksa Arendus OÜ, juhatuse liige, invaliidsuspensionär (töövõimetus 6 0%), kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras 1 kehtiv karistus, tõkend puudub
Süüdi tunnistada P.E KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.E 6 (kuus) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1(3)
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku j ärelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.E-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on P.E kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sisse nõuda P.E-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 70 senti vandeadvokaat Roman Levini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisi tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul kohustades P.E tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2016. a veebruarist 147,95 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700003622. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esita da 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.
P.E süüdistatakse selles, et tema 15.09.2014. a ajavahemikul kella 14.00 kuni kella 16.00 Jõgeva maakonnas Pala vallas Ranna -Kääpa tee 7. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroen Xsara registreerimisnumbriga xxxxxx, sõites sellega kahel korral kraavi, s.o ühel korral juhipoolse küljega kraavi põhja poole suunaga Kääpa poole ning teisel korral kõrvalistujapoolse küljega kraavi põhja poole suunaga Ranna poole, olles alkoholijoobeseisundis, kus vere alkoholikontsentratsioon oli mõõtemääramatust arvestades keskmiselt 2,64-3,11 mg/g. Sellega rikkus P.E Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toime pandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale P.E-le kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest 2(3)
täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.E 6 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel P.E-lt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisitasu vastavalt kehtivatele määradele. P.E palus määrata menetluskulud tasumisele poole aasta jooksul. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. P.E küll töötab ja saab ka invaliidsuspensioni, kuid väidetavate sissetulekute suurust arvestades, ei ole ühe maksena kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt jõukohane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ajatamine süüdlase taotletud tähtajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.