Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Konstantin Jeršovi karistati viimati Tartu Maakohtu 03.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9046 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 3 kuu vangistusega, kergendades tema karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.07.-22.07.2011. a, s.o 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Konstantin Jeršovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat 5 kuud 11 päeva vangistust, lugedes 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse kaetuks Tartu Maakohtu 19.02.2013. a otsusega mõistetud 8 aasta 5 kuu 11 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks loeti Tartu Maakohtu 19.02.2013. a otsusega määratud aeg, s.o 04.11.2011. a. Kohtuotsus jõustus 07.07.2015. a. Tartu Maakohtu 30.07.2015. a määrusega täpsustati Tartu Maakohtu 03.06.2015. a otsusega KarS § 65 lg 1 alusel Konstantin Jeršovile mõistetud liitkaristuse pikkust ning loeti selleks Tartu Maakohtu 02.03.2015. a määruses arvestatud lõplik ärakandmisele kuuluv karistus, s.o 8 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 04.11.2011. a. Konstantin Jeršov kannab käesoleval hetkel veel karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013. a otsuse, 07.07.2008. a otsuse, 04.03.2008. a otsuse, 03.10.2007. a otsuse ja 26.06.2006. a otsuse alusel. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2011. a ja lõppeb 15.02.2020. a. Konstantin Jeršovil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 24.12.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Konstantin Jeršov on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla ei toeta Konstantin Jeršovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Konstantin Jeršovil olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on tal olemas töökoht XXXX. Pereliikmed on valmis teda vabanemise korral toetama, sh materiaalselt. Konstantin Jeršovil on vabanemisfondis X eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab Tartu Vangla seisukohta. Süüdimõistetu Konstantin Jeršov selgitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja advokaat Anne Vissak toetas Konstantin Jeršovi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna tingimused selleks on täidetud. Kohtuniku seisukoht Konstantin Jeršov kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Konstantin Jeršov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Konstantin Jeršovi vabanemisjärgne elukoht aadressil Kalda tee 46-15, Tartu linn sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Konstantin Jeršovi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Praegu kannab ta vangistust Tartu Maakohtu 19.03.2013. a otsuse alusel teise inimese tahtliku tapmise eest (8 aastat vangistust), lisaks veel Tartu Maakohtu 07.07.2008. a, 07.07.2008. a otsuse, 04.03.2008. a otsuse, 03.10.2007. a otsuse ja 26.06.2006. a otsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, avaliku korra raske rikkumise eest, mootorsõiduki juhtimise eest, kui tal oli juhtimisõigus ära võetud, varguste eest, sh sissetungimisega, korduvalt ja grupiviisiliselt ning omavolis, mis seisnes võlgade sissenõudmises vägivalda kasutades. Konstantin Jeršov viibib vanglas alates ajast, mil ta 04.11.2011. a kahtlustatavana kinni peeti kriminaalasjas nr 11260104757 (kohtumenetluses 1-12-3828).

Vangla iseloomustuse kohaselt on Konstantin Jeršovi poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 32%. Vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks. Konstantin Jeršovil on vabanemisel olemas kindel elukoht tema vanematele kuuluvas korteris, mis on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX, mida kinnitas ettevõtte juhtivtöötaja. Töökoha olemasolu vabanemisel on oluline, kuna Konstantin Jeršov on korduvalt toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal vabanemisfondis vaid X eurot, kuid tasumata nõudeid on 14 226 eurot. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tema pereliikmed majanduslikult hästi toimetulevad ning nõus teda ka materiaalselt toetama. Vangla iseloomustuse kohaselt töötab Konstantin Jeršov alates 26.01.2015. a majandusabitöölisena (keevitajana) ning varasemalt osales majandusabitöödel perioodil 10.03. – 30.06.2014. a. Positiivne on asjaolu, et Konstantin Jeršov õppis perioodil 25.09. – 08.12.2014. a riigikeelt B2 tasemel ning läbis kursuse eksamitulemusega 89%. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab tema soovi saavutada positiivseid muutusi. Konstantin Jeršov on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel. Kriminaalasjas nr 1-08-4025 vabastati ta Harju Maakohtu 01.12.2010. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid käitumiskontrolli ajal kohustuste rikkumise tõttu pööras Tartu Maakohus 14.12.2011. a määrusega kandmata karistuse osa uuesti täitmisele. Samuti viibis ta kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 26.06.2006. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-06-6598, kuid karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 03.10.2007. a otsusega mõistetud liitkaristusega. Seega ei ole Konstantin Jeršov varasemalt suutnud järgida nõudeid, mis kaasnevad vabaduses karistuse kandmisega. Samuti on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist katseajal, mistõttu ei ole varasemad vangistused ega võimalused karistust kanda vabaduses mõjutanud teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Sealjuures on oluline asjaolu, et Konstantin Jeršovi poolt toimepandud kuriteod on läinud raskemaks. Kui varasemate otsuste alusel karistati teda teise astme kuritegude eest (vargused, omavoli, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine, avaliku korra raske rikkumine), siis viimane kuritegu, mille Konstantin Jeršov toime pani, oli tapmine, s.o raske isikuvastane kuritegu. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erandiks ning üldjuhul tuleb süüdimõistetul karistus täielikult ära kanda. Konstantin Jeršovi tingimisi enne tähtaega vabastamise elektroonilise järelevalve alla tingiksid vaid erandlikud asjaolud, mida kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole. Kuigi Konstantin Jeršov on vangistuses viibinud üle nelja aasta, kandes sellega ära ka poole tapmise eest mõistetud karistusest, leiab kohus, arvestades selle kuriteo toimepanemise asjaolusid, et see ei ole olnud piisav aeg, et ennast ühiskonna silmis rehabiliteerida. Konstantin Jeršov pani tapmise toime narkootiliste ainete ostmisel tekkinud tüli käigus - lõi noaga teist inimest, mille järel lahkus, veendumata kannatanu seisundis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Konstantin Jeršovi vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Konstantin Jeršovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.