Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldaja.

kriminaalhooldusosakonna

juhatajal

määrata

P.L-ile

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Sellega P.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.L-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist 7-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui P.L 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena ära võtta P.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil P.L tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa. Süüdistatava pidas võimalikuks tasumist 6 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulu (145 eurot), määratud kaitsjale makstav tasu (72 + 24 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära. Alates 01.01.2016 on kuutasu alammääraks 430 eurot ning sundraha sellest tulenevalt on 645 eurot. Arvestades P.L-i varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.