Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.jaanuar 2016. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10610
Kohtunik
Peet Teidearu
Istungisekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Margit Pärn
Kriminaalasi
E.L süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
E.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
advokaat Anne Vissak riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.L KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.L KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista E.L-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.L ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel hakata E.L-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. E.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.L-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700002775. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus E.L süüdistatakse selles, et tema: - 20.veebruaril 2015.a kella 22.00 paiku XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanu pea vastu põrandat ja seina. Sellise tegevusega tekitas E.L M.R. füüsilist valu ja peapõrutuse, vasaku küünarvarre põrutuse, parema sääre põrutuse ja vasaku rangluu piirkonna põrutuse; - 26.juunil 2015.a kella 22.00 paiku XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda M.R. suhtes, mis seisnes selles, et haaras mõlema käega kannatanu peast ja surus kannatanu pea vastu lauda. Seejärel võttis E.L kinni kannatanu kätest ja tõukas
kannatanu parema küljega vastu seina. Sellise tegevusega tekitas E.L M.R. füüsilist valu ja parema õla- ja küünarvarre põrutuse ning rindkere põrutuse. Sellega pani E.L toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse E.L selles, et tema ähvardas 26.juunil 2015.a M.R. tapmisega, mis seisnes selles, et pärast M.R. suhtes 26.juunil 2015.a kella 22.00 paiku XXXX asuvas korteris toime pandud füüsilist vägivalda ütles korteri rõdul viibivale M.R. – „ma viskan Su rõdult alla“. Seepeale hakkas E.L kinni haarama M.R. jalgadest. Seda ähvardust kuuldes tunnetas M.R. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani E.L toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 120 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.L-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.L-ile karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista E.L-ile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jääb selle kokkuleppe juurde ; kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. E.L-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, ja kaitsjatasu 72 eurot. Arvestades E.L-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on
põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtunik Peet Teidearu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.