lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-110/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 13.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
1-16-110/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1738
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-110

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2016. a Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-110 (15257000298)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla O.E süüdistus KarS § 121, 136 lg 1, 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk

Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav

O.E – isikukood XXX, elukoht *, telefon *, e-post: *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, *, kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2015 kell 04.54-16.55, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

1.Süüdi mõista O.E KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
2.Süüdi mõista O.E KarS § 136 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.
3.Süüdi mõista O.E KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 424 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
4.KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista O.E ’le liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10.2015 kell 04.54-16.55, s.o 1 päev ja ärakandmata karistuseks on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
6.Vastavalt KarS § 74 ja 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus O.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 11 kuu 29 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui O.E 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
7.Määrata O.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p -st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust:
7.1.elama oma alalises elukohas *;
7.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakon da registreerimisele;

1-16-110

7.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
7.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
7.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7.7.mitte tarvitama alkoholi.
8.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 13. jaanuar 2016. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
9.Kui O.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
10.Tühistada O.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
11.Välja mõista O.E ’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700002131. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-110, menetluskulu, O.E/: - sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot 76 senti; Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 794,76 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse tasuda 5. veebruariks 2016, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 5. kuupäevaks. Osamakse suurus 66,23 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
12.Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus O.E süüdistatakse selles, et viibides 16.06.2013 täpselt tuvastamata kellaajal õhtusel ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas * asuvas korteris, kus omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale H O-le (O), kellele lõi rusikaga vastu suud, puidust kepiga vastu käsi ja jalgu ning andis elektrijuhet kasutades kannatanule elektrilööke, tekitades oma tahtliku teg evuse tagajärjel kannatanu H O füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – tugeva paistetuse ülahuule piirkonnas ja hematoomi huule sisepinnale, 2 x 2 cm hematoomi vasakule küünarvarrele, marrastuse küünarnuki piirkonnas, 1,5 x 1 cm punetava jälje

1-16-110 labakäele viienda sõrme piirkonnas, 6 x 2 cm punetuse ja turse paremale küünarvarrele randme piirkonda, hulgaliselt väikesi ca 1 cm läbimõõduga hematoome küünarvarre selgmisel pinnale ning laialdased hematoomid paremale säärel ja põlvel. Sellise tahtliku tegevusega O.E, kahjustades teise inimese tervist löömise ja muu füüsilist valu tekitanud käitumise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et viibides 16.06.2013 täpselt tuvastamata kellaajal õhtusel ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas * asuvas korteris, kuhu kutsus võla tagasimaksmise ettekäändel H O, võttis temalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 20 sätestatud vabaduse võtmise aluseid omamata ehk ilma seadusliku aluseta vabaduse sellega, et lukustas korteri ukse ning takistas sel viisil H O korterist lahkumist, kusjuures kannatanu sai korterist lahkuda alles ööl vastu 17.juunit 2013 pärast seda kui O.E oli uinunud ning H O õnnestus tema pükste taskust kätte saada korteri välisukse võti, misjärel pöördus H O kell 05.20 vigastuste fikseerimiseks Läänemaa Haiglasse. Sellise tegevusega O.E, võttes teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse, pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et varem asja omavolilise kasutamise toime pannud isikuna, 31.oktoobril 2015 kella 03.30 – 04.00 ajal alkoholijoobes olles ning grupis koos T L-ga võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, s.o sõiduks Martna külla, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas * külas asuva * talu õuelt ära U V-le kuuluva sõiduauto Dacia Logan registreerimismärgiga * * väärtusega 13 000 eurot, mille süütevõtmed võtsid nad eelnevalt omavoliliselt ära * talu köögilaualt ning kasutades võõrast sõidukit ebaseaduslikult sõiduks Martna külla, kust tagasiteel * tallu nad RidalaNigula tee 13.kilomeetril 31.oktoobril 2015 kella 04.54 ajal Haapsalu politseijaoskonna ametnike poolt kinni peeti. Sellise tegevusega O.E, võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikute grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T L suhtes on prokurör 05.01.2016 määrusega lõpetanud menetluse KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos KrMS § 202 alusel /tl 35-36 II kd/. Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et 31.oktoobril 2015 kella 04.54 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Leediküla külas Ridala-Nigula tee 13 kilomeetril liikudes * talu suunas enda poolt eelnevalt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võetud U V kuuluvat ja seega enda ebaseaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Dacia Logan registreerimismärgiga * * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF -0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,25 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,13 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, , juhtis O.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega O.E , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 19, II kd tl 6/. Prokuröri poolt kohtus O.E ’le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust . KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

1-16-110 toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista O.E-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 31.10.2015 kell 04.54 kuni 31.10.2015 kell 16.55, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et O.E kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et O.E on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab O.E süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on kannatanu H. O. 17.06.2013.a tekitatud terevisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve seeria CX nr 447017 alusel 15,32 eurot /kd II tl 9-10/. Kohtuotsus tuleb peale jõusutmist saata Eesti Haigekassale. Tõkend – O.E on kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2015. a kell 04.54 -16.55 / I kd tl 22-23/. O.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld / I kd tl 28, II kd tl 20/, mis tuleb tühistada. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb O.E ’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V. Krinal O.E kaitsmise eest makstud tasu 149,76 eurot /tl 60-64/. O.E taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab O.E taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.