1-15-1288/53 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1.Lenur Tšilingirov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.V’iga ning olles koos A.V ́iga äriühingute Damianto OÜ (reg.kood 11435190, juhatuse liige Marianna Ljahhovetškaja , juriidiline aadress Akadeemia tee 4- 15, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2007 kuni 28.06.2012 nr EE101194572) , OÜ Scanland Group (uue ärinimega OÜ Baltic Fruit Line, reg.kood 11256990 juhatuse liige Oleg Gurin, juriidiline aadress Sinimäe 11 -18, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 01.05.2011 kuni 30.04.2012 nr EE101069597 ), E.E (reg.kood XXX; juhatuse liige Kristina ,Fjodorova kuni 27.02.2012 V.S ; juriidiline aadress K.Kärberi 41-10, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 nr EE101173726) ja T.T (reg.kood XXX; juhatuse liige H.T ; juriidiline aadress Õismäe tee 125-18. Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 nr EE101499824) faktilisteks juhtideks , kes korraldasid, juhtisid ja kontrollisid nimetatud äriühingute majandustegevust, rahade ja materiaalsete väärtuste liikumist, esitas maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile vahendusliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL ja JF, nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt: Lenur Tšilingirov ja A.V koos äriühingute juhatuse liikmete Marianna Ljahhovetškaja, Oleg Gurin ́i, Kristina Fjodorova, V.S ́i ja H.T kaasabil korraldasid OÜ ́de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T majandustegevust, mille tulemusel väljastati OÜ ́de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T nimel käibemaksuga arveid kulla faktiliselt aset leidnud müügi kohta. Kuna kuld soetati faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis osaühingutel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ning puudus alus sisendkäibemaksu arvestamiseks. Ent OÜ ́de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T poolt maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 359 370,84 eurot järgmiselt:

I. Nimelt Damianto OÜ (reg.kood 11435190, juriidiline aadress Akadeemia tee 4-15, Tallinn, käibemaksukohustuslane alates 06.12.2007 kuni 28.06.2012 registrinumbriga EE101194572) esitas maksuhaldurile Damianto OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, ja nimelt: A.V, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Damianto OÜ juhatuse liikme Marianna Ljahhovetškaja ja Lenur Tšilingirov’iga, korraldas Damianto OÜ majandustegevust, mille tulemusel väljastati Damianto OÜ nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Faktiliselt soetati kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt. Müügi tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid Damianto OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil, suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sis endkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 242 109,84 eurot. Eelmainitu toimus järgmiselt: A.V organiseeris Damianto OÜ ́le võltsitud soetusarved OÜ ́de Mazatar Puit, Denalla, Dalider, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line) ja Kaubanduse Ekspert, (endise ärinimega Taumant) nimel, andis korraldusi M.Ljahhovetškaja ́le müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks. Samuti andis A.V korraldusi raamatupidajale NL’ile, kes tegeles deklaratsioonide koostamise ja esitamisega maksuhaldurile. L.Tšilingirov andis korraldusi raamatupidajale SK ́ile, kes koostas müügiarveid ja teostas pangaülekandeid. Damianto OÜ juhatuse liige M.Ljahhovetškaja tegutses üksnes L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i korralduste alusel. Damianto OÜ raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ Mazatar Puit (reg.kood 11980639), OÜ Denalla (reg.kood 11111808), OÜ Dalider (reg.kood 11072190), OÜ Scanland Group (reg.kood 11256990, uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) ja OÜ Taumant (reg.kood 12396701, uue ärinimega OÜ Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud Damianto OÜ ́le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 29 lg -st 1 ja lg 3 p-st 1 ning § 31 lg -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus M.Ljahhovetškaja L.Tšilingirovi ja A.V korraldusel Damianto OÜ juhatuse liikmena muuhulgas KMS § 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Damianto OÜ müügikäibemaks: Damianto OÜ raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodidel oktoober 2011 – veebruar 2012 OÜ- le Stafkling Gadsten ja OÜ- le Unico Gold järgmiselt: 3(30)

vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i, M.Ljahhovetškaja tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 242 109,84 eurot. Damianto OÜ nimel maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile Damianto OÜ eest juhatuse liikme nimel L.Tšilingirov ́i, A.V ́i ja M.Ljahhovetškaja korralduste alusel äriühingu raamatupidaja NL, kes ei olnud teadlik, et soetusarvetes kajastatud andmed tegelikkusele ei vasta. II. A.V organiseeris OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) võltsitud soetusarvete hankimise OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liikmele Oleg Gurin müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile ebaõige sisuga soetusarvete raamatupidamises arvestamise kohta. Tegelikult kuna soetati kuld faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkisid äriühingutel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustused ning reeglina puudus alus sisendkäibemaksu arvestamise kohta. Raamatupidaja NL, kes i se ei olnud teadlik sellest, et esitatud soetusarved sisaldavad ebaõigeid andmeid, arvestas nende andmete põhjal sisendkäibemaksu, kajastas selle eelpoolnimetatud ettevõtete käibemaksudeklaratsioonides ja esitas e -Maksuameti süsteemi kaudu deklaratsioonid maksuhaldurile. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liige Oleg Gurin tegutses üksnes A.V ́i ja Lenur Tšilingirov ́i korralduste alusel. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) raamatupidamises kajastati perioodil november 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ ́le Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) raamatupidamises on kajastatud kauba müügiarveid perioodil detsember 2011 kuni veebruar 2012 OÜ ́le Stafkling Gadsten, OÜ ́le Unico Gold, OÜ ́le Kuldekspert , OÜ ́le Dankor Grupp ja OÜ ́le Tessuti Di Carinas järgmiselt: Periood

(reg.kood 11405483, juriidiline aadre ss K.Kärberi 41-10, Tallinn, käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 registrinumbriga EE101173726), juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S (ik XXX), juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni käesolevani ajani Kristina Fjodorova (ik 48706040229) nimel, esitasid juhatuse liikmed V.S ja K.Fjodorova ühiselt ja kooskõlastatult koos Lenur Tšilingirov’i (ik 36507062732) ja A.V ́iga (ik XXX), kes koos V.S ́i ja K.Fjodorova ́ga omasid kontrolli nimetatud äriühingu majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil, maksuhaldurile E.E maksudeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, ja nimelt: K.Fjodorova, V.S, L.Tšilingirov, A.V korraldasid E.E majandustegevust, mille tulemusel väljastati E.E nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Kuna faktiliselt soetati kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (Käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. E.E maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide detsember 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 43 443,99 eurot. Eelmainitu toimus järgmiselt: Nimelt A.V organiseeris OÜ ́le E.E võltsitud soetusarved OÜ ́de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi K.Fjodorova ́le ja V.S ́ile müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile ja JF’le soetusarvete raamatupidamises arvele võtmiseks, deklaratsioonides kajastamiseks ja hiljem maksuhaldurile esitamiseks. L.Tšilingirov andis korraldusi K.Fjodorova ́le ja V.S ́ile dokumentide allakirjutamiseks ja vajalike toimingute tegemiseks, samuti raamatupidajale SK ́ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid. ON aitas organiseerida kulla soetamist ühendusesiseselt ja mittekäibemaksukohustuslastelt. E.E juhatuse liikmed K.Fjodorova ja V.S tegutsesid üksnes L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i korralduste alu sel. E.E raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ ́de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ ́le E.E kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Deklareerimata jäeti tegelik ühendusesisene kulla soetamine Läti äriühingutelt. E.E sisendkäibemaks: E.E raamatupidamises sisendkäibemaksu hulgas on maksustamisperioodidel detsember 2011 – veebruar 2012 kajastanud OÜ Anchor Group (reg.kood 12167544) ja OÜ Incaroni (reg.kood 11552062) rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 205 642,97 eurot alljärgnevalt:

Kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalide alusel on kindlaks tehtud, et E.E ei ole OÜ ́de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kaupu ja teenuseid soetanud ning E.E on esitanud maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu, mis seaduse alusel on lubatud maha arvata suuremana, kui see tegelikult oli, jättes seeläbi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluvad summad. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muu datuste ja täiendustega] § 29 lg-st 1 ja lg 3 p- st 1 ning § 31 lg-st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus E.E (juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja juhatuse liige alates 07.12.2011 K. Fjodorova) muuhulgas KMS § 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud või arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna E.E ei ole tegelikult OÜ ́de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kulda (kaupa) saanud, vaid kuld (kaup) on soetatud ühendusesiseselt Läti äriühingult, siis on E.E juhatuse liige K.Fjodorova koos V.S ́ga alusetult 2011 detsembrist kuni 2012 veebruarikuuni esitanud käibedeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, mille tulemusel jäi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluv summa 43 443,99 eurot.

E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% -list käivet kokku 193 023,39 eurot, käibemaksu summas 38 604,68 eurot, sisendkäibemaksu 37 919,62 eurot ja kauba ühendusesisest soetamist summas 1 122 590,61 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 17 351,10 eurot (sh ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks 13 204,00 eurot). Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 685,06 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 44 129,05 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata 43 443,99 eurot. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. E.E , juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni käesolevani ajani K.Fjodorova ja nendele korralduste andnud L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 43 443,99 eurot. E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile E.E eest juhatuse liikmete K.Fjodorova, V.S ́i (juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni 02.03.2012) nimel, L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i, K.Fjodorova, S.K angur ́i korralduste alusel, äriühingu raamatupidajad NL ja JF, kes ise ei olnud teadlikud, et soetusarvetes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. IV. T.T (reg.kood ; juriidiline aadress Õismäe tee 125-18, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 registrinumbriga EE101499824) juhatuse liige alates 13.01.2012 kuni käesolevani H.T (ik XXX) esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos A.V ́i ja Lenur Tšilingirov’iga, kes omasid koos H.T ́ga faktilist kontrolli T.T majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile T.T maksudeklaratsioonides raamatupidaja kaudu valeandmeid, ja nimelt: H.T T.T juhatuse liikmena, koos L.Tšilingirov’i ja A.V’iga, korraldas T.T majandustegevust, mille tulemusel väljastati T.T nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Kuna kuld soetati eraisikutelt või mittemaksukohustuslaselt, tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid T.T

maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 42 347,14 eurot ja seda järgmiselt: A.V organiseeris T.T ́le võltsitud soetusarved OÜ ́de Anchor Group ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi H.T ́le müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile soetusarvete raamatupidamises arvestamiseks ja nendes arvetes kajastatud andmete põhjal koostatud deklaratsioonide esitamiseks maksuhaldurile. Samuti H.T ja L.Tšilingirov andsid korraldusi raamatupidajale SK ́ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid. T.T juhatuse liige H.T tegutses L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i korralduste alusel. T.T raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ ́de Anchor Group ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud T.T ́le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 29 lg -st 1 ja lg 3 p-st 1 ning § 31 lg -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus H.T T.T juhatuse liikmena L.Tšilingirov ́i ja A.V ́i ja korraldusel muuhulgas KMS§ 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. T.T nimel maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20%-list käivet kokku 214 959,51 eurot, käibemaksu summas 42 991,90 eurot ja sisendkäibemaksu 42 707,77 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 0 eurot. Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 284,13 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele ja riigile tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 42 631,27 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata maksudena tasumata 42 347,14 eurot. T.T maksustatav müügikäive: T.T raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodidel jaanuar 2012 – veebruar 2012 OÜ ́le Unico Gold järgmiselt: Periood

11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. T.T , juhatuse liige J.Gurski tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 42 347,14 eurot. T.T , juhatuse liige H.T , esitas koos Lenur Tsilingirov ́i ja A.V ́iga ettevõtte üldise juhtimise kaudu ja andes vahetult korraldusi raamatupidajale NL ́ile, maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 42 347,14 eurot. Seega Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL’i ja JF’t, tegutsedes grupis koos A.V ́i, Marianna Ljahovetškaja, V.S ́i, Kristina Fjodorova, H.T ́ga ja esitades Damianto OÜ, T.T , E.E , OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) nimel raamatupidajate kaudu maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 359 370,84 eurot, so pani toime KarS § 389- 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Karistusseadustiku redaktsioonis RT I 2010, 22, 108-jõust.01.01.2011) Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1 [välja kuulutatud 03.07.2014 otsusega nr 486; RT I, 12.07.2014, 1, avaldamismärge RT I, 23.12.2014, 16] kui: lg 1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu - või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 lg 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Alates 01.01.2015 on Lenur Tšilingirov ́i tegu kvalifitseeritav järgmiselt: Seega, Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL ja JF, tegutsedes grupis koos A.V ́iga, Maria nna Ljahovetškajaga, V.S ́i, Kristina Fjodorova, H.T ́ga, jättis maksudeklaratsioonis, maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile), esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta ning esitas valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 370,84 eurot, so pani toime KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo. Maakohtu otsus

3.1.Kaitsja leiab, et vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele ei nähtu kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest, et süüdistatav Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse isikute ühise teoplaani realiseerimisse ehk süüdistuses nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse. Riigikoh tu kriminaalkolleegium on selgitanud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui tegevusdelikti subjektiks saab olla nii maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) kui ka isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks (vt RKKKo 12.02.2007 nr 3-1-1-94-06, p 11.5). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. aprilli 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-108-06 tehtud kohtulahendi p-des 9 ja 10 selgitanud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral määratlenud, milliste tegude toimepanemisel saab lugeda koosseisu realiseerituks. Seetõttu võib ja saab maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ning ära näitama need faktilised asjaolud, mille põhjal saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo 04.06.2007 nr 3-1-1-11-07, p 38; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 25 jt). Riigikohus on ühtlasi märkinud, et kriminaalmenetluse käigus tuleb süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-15-09). Seoses teovalitsemise teooriaga on Riigikohus aga selgitanud, et sellest tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on aga oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades omalt poolt olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine seega kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks ise toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt nt RKKKo 18.01.2005 nr 3-1-1-97-04 p 21; 09.04.2007 nr 3-1-1-108-06, p 8; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 24). Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt ei saa vaidlust ei saa olla selles, et

süüdistusega hõlmatud ajaperioodil puudus Lenur Tšilingirov’il igasugune juriidiline side kaassüüdistatavateks olnud osaühingutega Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T . Süüdistatav ei olnud neis osaühingutes osanikuks ega juhatuse liikmeks. Samuti ei olnud talle antud volitust nende juriidiliste isikute nimel tehingute tegemiseks ja/või maksudeklaratsioonide esitamiseks. Tulenevalt MKS § 8 lg -st 1 ja § 87 lg-st 1 on just juriidilise isiku seaduslik esindaja (kelleks äriühingute puhul on juhatuse liige) kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise ning alla kirjutama maksudeklaratsioonile. Viimast võib teha volituse olemasolul ka volitatud esindaja. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks ise ülalnimetatud osaühingute nimel maksudeklaratsioone esitanud. Eeltoodut arvesse võttes saab Lenur Tšilingirov’i karistusõiguslik vastutus KarS § 3891 lg 2 alusel kõne alla tulla üksnes juhul, kui kriminaalasjas kogutud, uuritud ja kohtu poolt hinnatud tõendite põhjal leiaks tõendamist süüdistatava oluline teopanus osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides väidetavalt ebaõigete andmete deklareerimisel. Süüdistatava kaalukas teopanus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse saaks seisneda maksudeklaratsioonide allkirjastamise ja esitamise asemel mingis muus teos, nt raamatupidajale ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete edastamises, kui nendel arvetel kajastatud andmete alusel esitatud deklaratsioonides varjati maksukohustust või suurendati alusetult tagastusnõuet (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3 -1-1-60 -07, p 26); samuti juhul, kui süüdis tatav oleks koos deklaratsioonide esitajaga ühiselt ja kooskõlastatud kandnud neisse ebaõigeid andmeid või andnud selleks korraldusi (vt RKKKo 02.11.2010 nr 3-1-1-85-10, p 16). Kaitsja ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et Lenur Tšilingirov on toime pannud KarS § 3891 lg-s 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 lg-s 1) sätestatud kuriteo vahendliku täideviimise kaudu ning tema kaalukas teopanus seisneb selles, et ta omas kontrolli süüdistuses nimetatud osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group majandustegevuse ning rahade liikumise üle. Antud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid ei võimalda jõuda kohtu tõdemuseni, mille kohaselt on tõendatud, et Lenur Tšilingirov’i juhendamisel ja korraldamisel esitati nimetatud osaühingute käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetud tagastusnõuded suures ulatuses. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda käsitlusega, mille kohaselt saab kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludest järeldada, et süüdistatav oli või pidi olema teadlik osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group nimelt esitatud maksudeklaratsioonides sisalduvatest valeandmetest, ei piisa sellest talle kaaluka teopanuse omistamiseks. Riigikohus on asunud praktikas nimelt seisukohale, et isiku teadlikkus asjaolust, et osaühingu juhatuse liige esitab ühingu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa moodustada teopanust, mis annaks alust pidada valeandmete esitamisest teadlikku isikut maksukuriteo k aastäideviijaks (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 26). Maakohus on kaevatavas otsuses süüdistuses nimetatud osaühingute lõikes välja toonud terve rea tõendeid, mille pinnalt saab kohtu arvates asuda seisukohale, et Lenur Tšilingirov oli üks nimetatud osaühingute faktilistest juhtidest, kes omas kontrolli äriühingu majandustegevuse ja rahade liikumise üle, kuid ei ole samas selgitanud, kuidas tõendavad loetletud tõendid konkreetselt kõnealuse süüdistatava kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse, milleks süüdistuse kohaselt oli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine. Väidetav kontroll osaühingute majandustegevuse üle ei samastatav kontrolliga kõnealuste äriühingute maksuarvestuse pidamise ja maksudeklaratsioonide koostamise ning esitamise üle. Apellant on seisukohal, et kriminaalasjas esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest ei ilmne, et süüdistatav Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ehk maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse. Süüdistusversiooni ei kinnita ei isikulised ega dokumentaalsed tõendid, mida saab kogumis ning vastastikuses seoses täielikult, igakülgset ja objektiivselt hinnates usaldusväärseks pidada ning mida apellant analüüsib põhjalikult apellatsiooni alljärgnevates

3.1.1.Riigikohtu kriminaalkolleegium on praktikas selgitanud, et kohus ei või tulenevalt KrMS §dest 7 ja 14 võtta endale süüdistaja rolli ning asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Juhul kui kohus seda siiski peaks tegema, rikutakse seeläbi tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid, samuti PS § -st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. See aga omakorda tähendaks, et kohus rikub ühtlasi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt RKKKo 01.07.2011 nr 3-1-1-1011, p 26; 16.03.2015 nr 3-1-1-10-15, p 15). Apellandi arvates on maakohus kaevatavat süüdimõistvat lahendit tehes nimetatud põhimõtet eiranud, minnes seeläbi vastuollu tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõuetega. Ühtlasi on kaevatavale kohtuotsusele etteheidetav, et selle põhjendavas osas on jäetud hindamata tõendite pinnalt esitatud kaitseväited. Konkreetsetel tõenditel ja väidetel peatub apellant põhjalikumalt apellatsiooni järgnevates alajaotustes. Seoses kõnealuse minetusega osundab kaitsja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas korduvalt avaldatud seisukohale, mille kohaselt keelab KrMS § 61 lg 1 ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis ja vastastikuses seoses hindamata. Riigikohus on märkinud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo 12.10.2006 nr 3-1-1-88-06, p 11; 07.03.2007 nr 3-1-1-127-06, p 6 jt). Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Kaevatavast kohtuotsusest nähtuvalt käesoleva kriminaalasja menetlemisel nimetatud nõudeid järgitud ei ole, sest tõendeid on hinnatud selektiivselt ja ühekülgselt. Riigikohus on selgitanud, et tõendite selektiivne hindamine on ühelt poolt kohtu põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. Need minetused on aga käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt nt RKKKo 19.12.2011 nr 3-1-1-92-11, p 13 jt). Lisaks eeltoodud kriitikale tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 lg 3 p -st a muuhulgas nõue, et siseriiklik kohus peab ära näitama piisavalt selged põhjendused, millele kohus oma otsuse rajab. See võimaldab muuhulgas isiku edasikaebeõiguse tõhusat teostamist (vt EIKo 16.12.1992 nr 12945/87 asjas Hadjianastassiou vs Kreeka; 28.05.2009 nr 72839/01, nr 74124/01 ja nr 15625/02 asjas Karyagin, Matveyev ja Korolev vs Venemaa jm). Kohtuotsuse põhjendamise kohustus eeldab EIK praktika kohaselt seda, et kohtu poolt otsuses esiletoodud motiivid on adekvaatsed (vt EIKo 04.10.2007 nr 12148/03 otsus asjas Sanchez Cardenas vs Norra jm). Neid põhimõtteid kaevatava kohtuotsuse puhul täiesti ilmselt järgitud ei ole. Maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse paljuski süüdistuse versiooniga kokkulangevale siseveendumusele, samas kui kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist ei tõenda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et süüdistust kinnitavad osad kriminaalasjas kogutud ja uuritud kaudsed tõendid, tulnuks kohtul kohtulahendit tehes silmas pidada, et kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-29-09, p 8 jt). Maakohus seda teinud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites mitmel korral selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab nõuet, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab kõnesolev nõue seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Seeläbi on tagatud kohtuotsuse mõistetavuse ja põhjendatuse kontrollitavus (vt RKKKo 12.04.2010 nr 3-1-1-21-10, p 8; 07.06.2010 nr 3-1-1-118-09, p 9 jt). Tõendite hindamine nende

23.aprillil 2015. a kohtuistungil süüdistatav ana ütlusi andnud Damianto OÜ juhatuse liikme Marianna Ljahhovetškaja vastustest selgus, et ta käis koos Lenur Tšilingirov’iga Unico Gold OÜ kontoris kulla müügitehingut vormistamist ja pidi viimase palvel arveid allkirjastama. Viimane näitas talle väidetavalt ka dokumente ja selgitas, milliste äriühingutega Damianto OÜ on kulla ostuja müügitehinguid teinud. Tunnistaja ütles vastuseks kaitsja küsimusele, et tal ei ole olnud Lenur Tšilingirov’iga juttu Damianto OÜ maksudeklaratsioonide esitamisest. Süüdistaja küsimustele vastates selgitas aga tunnistaja, et Damianto OÜ-s tegeles maksude arvutamisega raamatupidaja ja tema ise puutus äriühingu maksualaste teemadega kokku ainult siis, kui teda kutsuti maksuhalduri juurde seletusi andma. E.E juhatuse liige Kristina Fjodorova selgitas 23. aprillil 2015. a kohtus ütlusi andes, et on käinud koos Lenur Tšlingirov’iga Unico Gold OÜ kontoris ja näinud kulda, mille nad tõid ja mida kaaluti. Kristina Fjodorova väitel koostas ja esitas E.E maksudeklaratsioonid maksuhaldurile raamatupidaja JF . Kaitsja küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et raamatupidajaga suhtles Lenur Tšilingirov, kuid ta ei kuulnud, millest nad täpselt omavahel rääkisid. Sellest, millised andmed E.E maksudeklaratsioonidesse märkida, tal Lenur Tšilingirov’iga juttu ei olnud – sellega tegeles raamatupidaja. Teiseks E.E juhatuse liikmeks olnud V.S’i poolt 23. aprillil 2015. a kohtuistungil süüdi statavana antud ütlustest ilmneb, et tema kokkupuude Lenur Tšilingirov’iga piirdub sisuliselt vaid ühe episoodiga, kui nad koos sõitsid Riiasse kaasasolnud kulda müüma ja kus ta ühtlasi allkirjastas Läti Unico Gold’iga (SIA „Unico Gold Latvija“) sõlmitud lepingu. Süüdistatav vastas eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta on vestelnud Lenur Tšilingirov’iga maksudeklaratsioonide esitamisest E.E nimel või laiemalt üldse suhtlemisest maksuhalduriga.

maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamisse. Siinkohal tuleb esiteks pöörata tähelepanu faktile, et maksuhaldur viis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollid läbi tagantjärele juba esitatud maksudeklaratsioonides märgitud andmete õigsuse kontrollimiseks, mistõttu ei saanud Lenur Tšilingirov’i poolt väidetavalt juhatuse liikmetele antud juhtnöörid mõjutada maksudeklaratsioonis eelnevalt juba deklareeritud andmete esitamist ja õigsust. Väidetavalt antud juhtnöörid puudutasid juba tehtud tehingute tegemisega seonduvaid faktilisi asjaolusid, mitte aga maksuarvestuse pidamist ja deklareerimist. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksukohustuslase tahtlus maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisel tuleb tuvastada asjakohase deklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise aja seisuga. Seejuures maksukohustuslase hilisemad püüded oma maksukohustust vähendada või lasta maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid enda jaoks tegelikust soodsamana paista maksukohustuslase tahtluse olemasolu või selle puudumist mõjutada ei saa (nt TlnHK 02.02.2010 nr 3-09-2127, p 19; TlnRingK 17.06.2010 nr 309-2127, p 9). Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalviidatud kaassüüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistusega hõlmatud maksustamisperioodidel osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ning T.T juhatuse liikmeteks olnud isikud ei ole andnud ütlusi, mis võimaldaksid jõuda tõsikindla järelduseni, et Lenur Tšilingirov andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seoses KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Isikute ütluste pinnalt ei ole tuvastatav, et Lenur Tšilingirov oleks kõnealuste osaühingute juhatuse liikmetega kasvõi põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või deklaratsioonide esitamise temal. Samuti ei kinnita ülalnimetatud isikute ütlused, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostu - ja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas ja/või raamatupidajatele edastas ning viimastele korraldusi ja juhiseid andis seoses maksudeklaratsioonide täitmisega.

3.3.Kaitsja leiab, et kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate ütluste kohaselt puudus süüdistataval igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide esitamisega Kaitsja on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil 11. mail 2015. a tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate JF, NL’i ja SK’i ütlused tõendavad ühemõtteliselt, et Lenur Tšilingirov’il puudus igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide maksuhaldurile esitamisega. Tunnistaja JF vastas eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta suhtles Lenur Tšilingirov’iga seoses E.E maksudeklaratsioonide esitamisega. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ta ei suhtle süüdistavaga, piirdudes vaid teretamise ja head aega soovimisega. Lenur Tšilingirov võis olla üksnes isikuks, kes soovitas teda nimetatud osaühingule raamatupidamist tegema. Tunnistaja NL’i sõnul tuli Lenur Tšilingirov koos A.V ’iga tema juurde ning palus teha raamatupidamist OÜ -le Damianto. Hiljem kohtus ta süüdistatavaga korraks eelmisel suvel ja huvi tunti vaid teineteise käekäigu vastu. Käimasolevast kriminaalmenetlusest ei vesteldud ja rohkem ei ole kokkupuuteid olnud. Tunnistaja SK andis ütlusi, et ta tegi talle saadetud PIN -kalkulaatorite abil Lenur Tšilingirov’i palvel ülekandeid osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T pangakontodelt, kuna süüdistatava sõnul oli vaja inimest, kes viibiks pidevalt kontoris ning saaks seda teha. Ülekandeid SK tegi talle saadetud arvete tasumiseks. Samuti tasus ta A.V ’i palvel vastavalt maksudeklaratsioonide andmetele e-maksuameti portaali kaudu maksusummasid maksuhaldurile, kuid ei tea, kes deklaratsioonid koostas. Eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, et süüdistatav ei suhelnud raamatupidajatega süüdistuse saanud äriühingute nimelt maksudeklaratsioonide esitamise teemal ega andnud viimastele mingisuguseid juhiseid, andmeid ja/või dokumente maksudeklaratsioonides nõutavate

3.4.Lenur Tšilingirov’i teopanust süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse ei tõenda ka ülejäänud tunnistajate ütlused Kaitsja arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et ülejäänud, s.o eelnevalt nimetamata tunnistajate ütlused ei oma tähendust tõendamiseseme asjaolude esinemise välja selgitamisel KarS § 3891 lg 2 koosseisuliste tunnuste kontekstis. Tunnistaja ON, kes andis 11. mail 2015. a kohtuistungil ütlusi ühise ärialase tegevuse kohta Lenur Tšilingirov’i ja A.V’iga, ütles kaitsja küsimusele vastates, et temal ei olnud süüdistatavaga suheldes juttu mingisuguste äriühingute nimel maksudeklraatsioonide esitamisest. Kõnealuse isiku üt lustest ei ilmne, et ta olnuks üldse mingiski ulatuses teadlik, kuidas ja kel le poolt toimus maksukohustuste deklareerimise ja tasumise korraldamine osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T puhul. Tunnistaja AT selgitas 12. mail 2015. a kohtuistungil prokuröri, kaitsja ja kohtu küsimustele vastates, kuidas toimusid kulla müügitehingud tema juhitud Unico Gold OÜ ning osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T vahel ning kuidas oli nendega seotud Lenur Tšilingirov, kuid tema ütlused ei sisaldanud vähimatki teavet eelnimetatud kulda müünud ja süüdistuse saanud äriühingute maksukohustuste deklareerimise ja tasumise kohta. Küll aga kinnitas tunnistaja, et kõik dokumentides kajastatud kulla müügitehingud reaalselt toimusid ja kaup anti iga kord üle. Tunnistajad IŠ , DO , AI , VM ja AZ aga väitsid, et ei tunne üldse süüdistatavat ega ole kuulnud osaühingutest Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T, v. a VM, kellele tuli tuttav ette T.T nimi. Niisiis , ei oma loetletud isikute ütlused tähendust, selgitamaks välja, kas ning millises ulatuses on Lenur Tšilingirov andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse KarS §-s 3891 lg- s 2 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks. Pigem kinnitavad nimetatud tunnistajate väited süüdistatava poolt öeldut, et tema ei tegelnud hiljem ülalnimetatud äriühingute nimel Unico Gold OÜ -le edasimüüdud kulla soetamist puudutavate küsimustega ega suhelnud müüjatena figureerinud isikutega. Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalnimetatud tunnistajate ütlused ei võimalda saada olulist ja asjassepuutuvat teavet KrMS § 60 p -des 1-4 loetletud tõendamiseseme asjaolude kohta seoses Lenur Tšilingirov’i võimaliku teopanusega KarS §-s 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnuste realiseerimisse. Seetõttu puudub alus käsitada kõnesolevate isikute ütlusi süüdistatavat süüstavate tõenditena, nagu seda soovis süüdistusversioonis näidata prokuratuur.

võrdlus tegelikult hoopis tõsiasjale, et just A.V ’i ütlused on suures osas diametraalses vastuolus kohtus ristküsitletud kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlustega, samuti 19. märtsil 2013. a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatud ning kohtuistungil vahetult kuulatud A.V ’i osalusel toimunud telefonivestluste salvestiste sisuga. Osundatud tõendid kinnitavad ühemõtteliselt asjaolu, et vastupidiselt enda poolt väidetule oli just A.V isikuks, kes korraldas osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T asutamise, andis korraldusi ning juhtnööre kõnealuste äriühingute juhatuse liikmetele ning raamatupidajatele muuhulgas seoses arvetele ja maksudeklaratsioonidele märgitavate andmetega, samuti raamatupidajatele üle dokumendid, mille alusel viimased deklaratsioonid koostasid. Telefonivestluste salvestistest nähtuvalt toimus seoses arvetel ja maksudeklaratsioonides märgitavate andmetega kõige tihedam suhtlus A.V ’i ja NL’i vahel, samas kui kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et samasisuline suhtlemine toimus paralleelselt ka nimetatud raamatupidaja ja Lenur Tšilingirov’i vahel. A.V’i olulist teopanust maksudeklaratsioonides valeandemete esitamisse on tegelikult möönnud kaevatavas otsuses ka maakohus, märkides, et pealkuulatud kõnedest ilmneb kõnesolevas asjas tähtsust omav asjaolu, et arveid, pearaamatut ja maksudeklaratsioone koostati seaduses ettenähtud aluseta; raamatupidajale andis korraldusi A.V; arveid sobitati arvutamisele kuuluva käibemaksu järgi, kusjuures ühel ajal koostati paralleelselt mitme äriühingu arveid (nt jälitusprotokolli tl 19 – kõne 16.02.2015 kell 13.22; 20.02.2012 kell 10.32, tl 53; kõne 21.02. 2015 kell 10.28, tl 61; A.V’i ja NL’i vaheline kõne 21.02.2012 kell 10.34 ja kell 10.44). Lepitakse kokku deklaratsiooni esitamises – kõne 21.02.2012 kell 11.40 (tl 69); 20. märtsil 2012. a kell 20.13 NL helistas Ilja Morozov’ile ja teatas, et „Incaroni arveid ei jätku“ (enne olid mitmed kõned arvete vormistamise kohta (tl 375 -376, k 9). Samasisulised kõned toimusid veel 20. märtsil 2012. a kell 21.30 ja kell 22.02 (tl 382-383, k 9). Kohus osundas otsuses täiendavalt veel asjaolule, et 21. märtsil 2012. a kell 12.20 toimus kõne A.V ’i ja JF vahel deklaratsiooni andmete parandamise kohta (tl 388, k 9). Samas ei ole maakohus kaevatavas otsuses viidanud mitte ühelegi konkreetsele otsesele või kaudsele tõendile, millele tuginedes oleks võimalik väita, et Lenur Tšilingirov suhtles osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T juhatuse liikmetega maksudeklaratsioonides deklareeritavate andmete või deklaratsioonide esitamise küsimuses. Samuti ei ole viidatud mitte ühegi isiku ütlustele, milles oleks väidetud, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostu- ja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas ja/või raamatupidajatele edastas ning andis viimastele korraldusi ja juhtnööre seoses deklaratsioonide koostamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt on tõendi usaldusväärsus küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt RKKKo 18.04.2005 nr 3-1-1-19-05, p 7.4). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 7. märtsil 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-127-06 tehtud otsuse p-s 6 väljendati seisukohta, et KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kohus on selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis menetleja siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ning vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile on võimalik tugineda (vt lisaks RKKKo 05.04.2007 nr 3-1-1-4-07, p 7.1). Isegi siis, kui kohus ei nõustunud kaitsja hinnanguga süüdistatava A.V ’i ütluste usaldusväärsusele kohta, polnuks lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise süüdistatava õigustavatele olukorras, kus A.V ’i ütlused on oluliste faktiväidete osas diametraalselt erinevad võrreldes teiste isikute ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui olemasolevate ja kohtus uuritud tõenditega ei ole nende sisu arvesse võttes võimalik kõrvaldada vastuoluliste isikuliste tõendite pinnalt tekkivaid kahtlusi, tulnuks kohtul lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast, millest tulenevalt tuleb

3.6.Teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega riimuvad süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused, mistõttu tuleb need vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele tõendina arvesse võtta. Kaitsja on seisukohal, et ehkki kohtuistungil 28. mail 2015. a toimunud Lenur Tšilingirov’i ristküsitluse käigus ilmnesid vastuolud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ja kohus määras seetõttu KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel riikliku süüdistaja taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks süüdistatava poolt 4. märtsil 2014. a kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, tuleb lähtuda Lenur Tšilingirov’i poolt kohtumenetluses antud ütlustest, mitte aga lükata neid ebausaldusväärsena kõrvale, nagu seda on teinud maakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 21. märtsil 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-1-07 tehtud otsuse ps 7 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb olukorras, kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab Riigikohtu seisukohast tulenevalt usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Riigikohtu seisukohast tuleneb niisiis, et isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi (vt ka RKKKo 19.03.2007 nr 3-1-1-113-06, p 17). Kaitsja arvates selgitas süüdistatav 28. aprillil 2015. a toimunud ristküsitluse käigus piisavalt selgelt ja eluliselt usutavalt, miks ta andis 4. märtsil 2014.a ütlusi, mis erinevad kohtumenetluses antud ütlustest. Süüdistatava sõnul tegi ta seda toona A.V’i ning oma tolleaegse kaitsja soovitusel ja mõjutamisel, kuna lootis viimaste väiteid uskudes sellest tulenevalt kriminaalmenetlusest võimalikult kergete tagajärgedega pääseda. Süüdistatava kohtumenetluse käigus antud ütlused muudab usaldusväärseks tõsiasi, et need riimuvad valdavas ulatuses teiste isikute (v.a A.V ), kellele tõendamiseseme asjaolud teada olid, poolt kohtus antud ütlustega. Viimased

3.7.Kaitsja, arvestades eelpool viidatud tõendeid ning neist nähtuvaid asjaolusid, on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendusteave ning selle pinnalt ilmnenud tõendamiseseme asjaolud kogumis ja vastastikuses seoses hinnatuna ei anna alust maakohtu järelduseks, et süüdistatav Lenur Tšilingirov on toiminud süüdistusakti lk -del 132-148 kirjeldatud viisil ja seeläbi toime pannud talle inkrimineeritud kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 3891 lg 2 järgi. Uuritud ja maakohtu poolt ebaõigesti hinnatud tõendite põhjal puudub igasugune tõenduslik alus väita, et just Lenur Tšilingirov oli selleks isikuks, kes väidetavalt vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL’i JF ja ’d, tegutsedes grupis koos A.V ’i, Marianna Ljahhovetškaja, V.S ’i, Kristina Fjodorova ja H.T ’ga, jättis maksudeklaratsioonis maksuhaldurile esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta ja esitas valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 370,84 eurot, s.o pani toime KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo, mis on alates 1. jaanuarist 2015. a kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav on realiseerinud kas tervikuna või osaliselt KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu või andnud kaastäideviijana oma kaaluka teopanuse väidetavalt soovitud tagajärje saabumisse, puudub vajadus analüüsida süüdistatava teos eraldi veel etteheidetava süüteo subjektiivse külje tunnuste esinemist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kolmeastmeline deliktistruktuur, millest KarS lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt RKKKo 13.01.2004 nr 3-1-1148-03, p-d 10.1-10.2; 21.10. 2004 nr 3-1-1-99-04, p 10.1; 10.10.2005 nr 3-1-1-92-05, p 7 jt). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. See tähendab seda, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kui ühel kontrollitasandil leiab tuvastamist mõne tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Ülaltoodut arvestades leiab kaitsja, et kaevatav Harju Maakohtu 3. septembri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-1288 tuleb tõendite ebaõige hindamise, kriminaalmenetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ning teda menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas tühistada ja süüdistatav esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumise, s.o isiku teos

4.Ringkonnakohtule esitas apellatsiooni ka prokurör, kes leiab, et maakohus põhjendamatult kaldus kõrvale KarS § 3891 lg 2 (kuriteo toimepanemise ajal KarS § 3891 lg 1 ) järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Apellant nõustub, et L.Tšilingirovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei anna võimalust karistada viimast rahalise karistusega. Samas, kui kohus leidis, et süüdimõistetu seaduse vastu eksitus väärib vangistusega karistamist, ei ole selge, miks vangistus peab olema ligilähedane minimaalsele karistusmäära piirile. Apellant on seisukohal, et karistuse mõistmine kohtu poolt ei vaja või vajab minimaalsel määral põhjendamist juhul, kui on täidetud üldnõuded kohtuotsusele, jälgitud karistuse mõistmise etapid ning karistus on mõistetud kooskõlas seaduse nõuetega. Üldjoontes tähendab see, et kohtul lasub minimaalne põhjendamise kohustus juhul, kui karistust mõistetakse ilma täiendavate tingimusteta ja see on reaalne karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Sanktsiooni keskmisest määrast kõrvalekaldumised, samuti karistusest vabastamised ja/või kohaldamata jätmised, samuti alternatiivkaristuse kohaldamised peavad olema kohtu poolt motiveeritud kooskõlas üldise põhjendamise kohustusega kontekstis kohtuasja asjaoludega. Apellandi seisukohalt ei ole õige ega seadusega kooskõlas olukord, kui süüdiolevale isikule küll valitakse süüle vastav karistuse sanktsiooni liik, kuid mõistetakse see nö „diskonteerituna“ selle pärast, et varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega kokku liidetuna oleks lõplik karistus „ liiga suur“. Lisakaristuse osas apellant märgib, et maakohtu istungil taotles prokurör L.Tšilingirovi suhtes mitte KarS § 49 1, vaid KarS § 49 rakendamist. Süüdistuse kohaselt L.Tsilingirovile on süüks arvatud seadusevastane käitumine ajavahemikul oktoober 2011 – märts 2012. Sel ajavahemikul kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt võis kohus kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest või seadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 2172, 280, 281, 295, 296, 297, 298, 2981 või 400 või 19. peatükis (avaliku usalduse vastased süüteod) sätestatud kuriteo eest. Seega nn ärikeeld ei ole olnud maksualase kuriteo eest tol ajal kohaldatav, mistõttu taotles prokuratuur lisakaristuse kohaldamist KarS § 49 alusel.

6.1.Erinevalt maakohtu poolt antud hinnangust, kaitsja palub A.V ütlusi jätta arvestamata, kuna nad on vastuolus teiste asjas kogutud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ning samas palub tunnistada usaldusväärseteks süüdistatava L. Tšilingirovi ütlusi ning neid tõendina arvesse võtta, kuna L. Tsilingirovi ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium kaitsja niisuguse seisukohaga ei nõustu ning A.V ütluste osas osundab, et A.V oli maakohtus ristküsitletud ning nähtuvalt kohtuistungi protokollist kohtuliku uurimise käigus keegi menetlusosalistest kordagi ei seadnud tema kohtule antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ega taotlenud tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist A.V ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. See tähendab, et A.V andi s kogu aeg samasuguseid, ajas muutmatuid, veenvaid, ennast ja teisi süüdistatavaid süüstavaid ütlusi. (T 11, lk 100-110) Süüdistatav L. Tšilingirov aga muutis oma ütlusi võrreldes eeluurimisega ristküsitlusel diametraalselt ning sellises ulatuses, et maakohus on asunud seisukohale, et L. Tšilingirovi ütlusi tuleb jätta tõendikogumist kõrvale tervikuna. Ebaõige on kaitsja apellatsioonis tehtud viide Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-1-07, mille kohaselt isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi. Kohtukolleegium sedastab, et hilisemas praktikas on kohtud kaitsja poolt viidatud seisukohast irdunud ning osundab Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-87-11, millest tuleneb, et KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib kohus tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimiseks muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja või kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Taoline kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. KrM S § 293 kohaselt süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS §-2862 ja §-dest 2882891, seega nimetatud seisukoht on kohaldatav ka süüdistatava ristküsitluse osas.

6.2.Kohtukolleegium märgib, et kuigi kaitsja vaidlustab eraldi maakohtu poolt kaassüüdistatava A.V ütlustele antud hinnangut, põhjendades oma seiskohta ajasaoluga, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pole lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise süüdistatava õigustavatele ütlustele, pole A.V ütlused kaugeltki ainuke L. Tš ilingirovit süüstav tõend. Väärib märkimist, et kaitsja rõhutab A.V olulist teopanust maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, kuid jätab üldse tähelepanuta maakohtu põhjendusi ja järeldusi L. Tšilingirovi teopanuse osas, deklaratiivselt avaldades, et maakohus pole L. Tšilingirovi teopanust piisavalt põhistanud. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud jälitustoimingute protokollidele. Maakohus, tutvunud jälitustegevusega kogutud tõenditega, mille lubatavust ega sisu kaitsja vaidlustanud ei ole, asus õigustatud seisukohal e, et jälitustoimingutega kogutud tõendid riimuvad M. Ljahhovetskaja, S. Kanguri, H.T ja O. Gurini kohtus antud ütlustega, et OÜ tegevust juhtisid A.V ja L. Tšilingirov. A.V omakorda kinnitas, et sisuliselt tegevust juhtis L. Tš ilingirov. Sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium leiab, et nimetatud protokollidest üheselt nähtub, et L.Tšilingirov koordineeris A.V tegevust, kuna paljudes kõnedes L. Tšilingirov pärib A.V-lt aru, suunab tema tegevusi, noomib jne., A.V omakorda küsib enda toiminguteks L. Tšilingirovilt luba. Nii, näiteks maakohtu poolt viidatud 15.02.2015 toimunud kõnest nähtub, et kell 15.04 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib luba raha võtmiseks ja Olegile Ženja kaudu võla maksmiseks, muuhulgas ka maksude maksmiseks. L. Tšilingirovi küsimusele palju raha kokku vaja, vastab A.V – 345. Selle peale vastab L. Tsilingirov, et võib küll ära maksta. A.V küsib üle, kas võib maksta ikka kogu summa ning saab jaatava vastuse. Järgnevalt pärib L. Tsilingirov A.V-lt aru, kuidas ta kavatseb lahendada olukord raamatupidajaga ja dokumendiga. I. Morozv pakub välja, et raamatupidaja helistab Sašale ning küsib, mis oleks olukorra lahendamiseks parim variant. ( jälitusprotokolli tl 10 , jälitusprotokolli köide 8). 16.02.2015 kell 21.17 helistab L. Tsilingirov A.V-le ja noomib viimast, kuidas võis märkamata jääda, et lepingus seisab summa 500, mis ei tee lepingut nii „magusaks“. A.V õigustab ennast. L. Tšilingorov pakub leping ennetähtaegselt lõpetada. A.V vaidleb vastu, mille peale L. Tšilingirov vastab, et ei ole midagi võimatut, kui seda tahta. L. Tšilingirov lubab probleemi peale mõelda ning konsulteerida ühe tuttavaga (tl 31). 20.02.2012 kell 10.32 helistab š L. T ilingirov A.V-le ja teatab, et tuleb raha kommide eest. (tl 54).

Kohtukolleegium juhib tähelepanu veel ühele kõnele, mis toimus 29.02.2012. Kell 19.00 helistab A.V Lenur Tšilingirovile ning küsib, kas firma, mis maksab 450 ning millest L. Tšilingirov s,rääki on hea. L. Tšilingirov vastab jaatavalt. A.V pakub välja see firma võrdsetes osades kolme peale osta (tema, L. Tšilingirov ja kõnes nimetamata kolmas isik, tegelikult ON). L. Tšilingirov vastab, et firma tegeles hoopis ehitu sega. A.V pakub välja, et teevad ümber kullaostu firmaks. L. Tšilingirov küsib, mis firma asemele see uus firma tuleks. A.V lubab tagasi helistada. (T. 8 lk 127). Väärib tähelepanu, et A.V ei olnud koos L. Tšilingiroviga üheski süüdis tuses nimetatud firmas juhatuse liikmeks, kuid ometi arutasid nad võrdsetes osades firma omandamist, mis viitab nende vähemalt võrdsele positsioonile ka olemasolevates süüdistuses nimetatud äriühingutes, tegelikult nähtub A.V ja L. Tšilingirovi vahel toimunud kõnedest aga viimase juhtiv roll nendes firmades. Samas riimub nimetatud kõnest saadud teabe A.V kohtulikul uurimisel antud ütlustega, et Fenelex OÜ asukohaga Gonsiori 12 oli tema, L. Tšilingirovi ja ON poolt ühiselt avatav pandimaja. 19.03.2012 kell 21.11 helistab L. Tsilingirov A.V-le ja palub veel kord kontrollida raamatupidamisdokumente, nimelt hoiatab, et tegemist on noore raamatupidajaga, kes võib vigu teha, palub kõigil üle kontrollida ning vigade ilmnemisel anda tagasi ümbertegemiseks (T 9 lk 348) 20.03.2012 kell 14.56 helistab A.V L. Tsilingirovile ja räägib 100 kuni 150 tuhandest, mille peale Tsilingirov ei ole rahul, et telefoni teel räägitakse (t 9 lk 358). 27.03.2012 kell 10.21 helistab A.V L. Tsilingirovile ja küsib kiiresti raha kleepsude eest, mida tuuakse kohe ja mille eest ta tahab maksta ilma käibemaksuta sularahas. L. Tšilingirov lubab raha tuua (T 9 tl 483). Samuti 28.03.2012 kell 19.21 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib raha kolmandale isikule üleandmiseks.(T 9 lk 543). Nimetatud kõne dest nähtub üheselt, et äriühingu te rahalised vahendid asuvad L. Tšilingirovi käes, mis veelkord sai kinnituse ka Lenur Tšilingirovi isiku läbivaatusel (II k, tl 151-157, s/a p 14.48), mille käigus muuhulgas on ära võetud: Tšilingirovi jope taskust muuhulgas SEB pangakaart Visa 4277... 4324 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 4); SEB pangakaart Visa 4277...6287 T.T nimele H.T (p 5), Swedbank pangakaart MasterCard 5473...4763 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 6), Swedbank pangakaart MasterCard 5473...2769 Damianto nimele Ljahhovetskaja (p 9), SEB pangakaart VISA business 4277...5878 Damianto nimele Ljahhovetskaja (p 10), Swedbank pangakaart VISA elektron 4797...1636 T.T nimele H.T (p 12); Lenur Tšilingirovi elukohas läbiotsimisel aadressil XXXXXX XXX X- XX Tallinnas (II k, tl 158-165, s/a p 14.48), muuhulgas leiti elutoa aknalaualt SEB pangakaart VISA 4277...1594 Scanland Group nimele Oleg Gurin, Krediidipanga kaart Maestro 6765...3556 Damianto OÜ nimele M. Ljahhovetskaja, Swedpanga PIN-koodi leht, väljastatud M. Ljahhovetskaja nimele, konto 5473720000562769, samuti T.T ja E.E dokumendid. 27.03.2012 kell 10.52 helistatakse A.V-le Maksuametist, kutsutakse välja, koheselt pärast seda teatab A.V sellest ON-le ja L. Tsilingirovile ning palub raamatupidajal dokumendid ette valmistada (tl 488-498 k9). Kohtukolleegium leiab kokkuvõt valt, et jälitustegevusega saadud ülalviidatud tõendid riimuvad üheselt A.V ristküsitlusel antud ütlustega, et tema tegutses L. Tšilingirovi korraldusel, saades selle eest L. Tšilingirovilt palka 2000 € kuus. Sularaha, mis ta pangautomaadist välja võttis läks L. Tšilingirovi kätte.

tunnistajatega kasvõi põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või deklaratsioonide esitamise teemal. Oma argumendi kaitseks kaitsja viitab kaassüüdistatavate ja tunnistajate üksikutele nende ütluste kontekstist väljarebitud vastustele, mis mingil juhul ei lükka ümber süüdistuse verisooni toimunust ega maakohtu järeldusi L. Tšilingirovi rollist toimepandud kuriteos ning sellele antud juriidilisest hinnangust. Kohtukolleegium osundab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et L. Tšilingirovi kaalukas teopanus valeandmete esitamisse OÜ Damianto, OÜ Scanland Group (uue nimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T poolt seisnes selles, et ta omas kontrolli nimetatud äriühingute majandustegevuse (sh leiti tema valduses äriühingute dokumente) ja rahade liikumise üle (sh olid tema valduses äriühingute pangakaardid ja ta teostas ise või A.V kaudu sularaha väljavõtteid pangaautomaadist). Maakohus ei olegi põhjendanud L. Tšilingirovi osapanust sellega, et viimane vahetult korraldas valeandmetega deklaratsioonide esitamist Maksuametile. Maakohus on asunud õigele seisukohale, et sellega tegeles A.V, raamatupidajatega vahetult suhtles samuti A.V . Esitatud apellatsioonis kaitsja jättis tähelepanuta kaassüüdistatavate ütluste osa, milles nad kirjeldavad L. Tšilingirovi rolli äriühingute tegevuses. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks selles osas maakohtu otsuse s toodud kaassüüdistatavate ütlusi ja nende osas maakohtu põhjendusi taasesitada, kuid osundab, et kõik kaassüüdistatavad on osundanud L. Tšilingirovile, kui isikule, kelle korraldusi nad pidid täitma. Osadele neist maksis palka sularahas samuti isiklikult L. Tšilingirov. M. Ljahhovetskajat ja H.T instrueeris isiklikult L. Tšilingirov, mida rääkida maksuametis, kusjuures nendel polnud üldse teadmisi firmade tegevusest ega maksude maksmisest. Teistel aassüüdistatavatel k (v.a. A.V ) samuti puudus teadmine, millega täpselt äriühingud tegelevad. Hinnates eelpool nimetatud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, millest üheselt tuleneb L. Tšilingirovi juhtiv roll süüdistuses toodud äriühingutes kogumis asjaoluga, et äriühingute arvetel olevat raha võttis pangaautomaatidest välja L. Tšilingirov isiklikult või A.V vahendusel (kahel korral ka H.T vahendusel), A.V ütluste kohaselt jäi kogu raha L. Tšilingirovi kätte (v.a. sularaha „palkade“ maksmiseks) tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et L. Tšilingirov oli teadlik , et tema rikastub riigile käibemaksuna laekumata jäänud vahendite arvelt, mis on tegelikult olnudki nende äriühingute nn ärimudeliks. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et L. Tšilingirovile esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud täies mahus, seega kaitsja apellatsioonis toodud põhitaotlus L. Tšilingirovi õigeksmõistmiseks KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi rahuldamisele ei kuulu.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOKKU

A01-1

A02-1

A03-1

A05-1

A06-1

A10-1

KOKKU

III. E.E

KOKKU

KOKKU:

KOKKU

KOKKU

ESITATUD APELLATSIOONID

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT