Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus
nr 1-15-10446 (kohtueelses menetluses nr 15284000515) riik versus T.S kohtuistung kokkuleppemenetluses
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Triin Tumala
Süüdistatav
T.S (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-xx xxxxx xxxx xxxxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 4231 järgi
Süüdistus
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused seoses süü ja karistamisega
järgi ja mõista talle
3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; 3.3 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
mõistetavaks karistuseks KarS § 423 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.S 08.11.2015. a kuni 09.11.2015. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.S ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. T.S-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles 11.01.2015.a ja 18.10.2015.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 4231 nimetatud isik, juhtis taas 08.11.2015 kella 14.07 ajal Viljandi maakonnas Imavere-Karksi-Nuia mnt 48. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega isik rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid.
T.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 423 järgi mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt.
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud osutamise eest makst (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava T.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 258,24 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.S-ilt välja mõista riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja postikulud 2,70 eurot. Õigusabi osutamisel kantud põhjendatud kulud ( ajatasu ja sõidukulud sh käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.