Kohtulahend

(seitsesada seitseteist) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.E on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.01.2015 kella 02.31 ajal Harjumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 41.kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 0,94 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/nõudeid. Seega A.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) 6) 7) 8)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 11 (üheteistkümneks) kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et süüdistatav A.E-le on selgitatud, et süüdi mõistva kohtuotsuse korral peab ta hüvitama käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.01.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav A.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Kaitsjat kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ei soovinud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A.E tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.E on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub A.E-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele kogusummas 120.- eurot. Süüdistatavalt sundraha, asitõendi saatekulu ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 6 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.