OÜ Aktiva Finance Group hagi X.T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
788,04 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: X.T (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt X.T hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 500 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 112,51 eurot.
3.Mõista kostjalt X.T hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis alates 14.01.2025 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja X.T kanda ja 25% ulatuses hageja OÜ Aktiva Finance Group kanda.
Mõista kostjalt X.T hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud summas 468,75 eurot.
3.Mõista kostjalt X.T väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 500,00 eurot, intress 40,10 eurot, haldustasu 14,50 eurot, lepingutasu 35,00 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,94 eurot ja viivis alates 29.07.2023 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,9% aastas. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 500,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt Inbank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.09.2022 laenulepingu nr. xxx (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank AS järelmaksulepingu tingimustega, üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingus lepiti kokku intressi määr 22,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,54%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21 . Kostja kohustus laenu eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 22.02.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul
3.Inbank AS loovutas 27.02.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Lepingu alusel sai kostja laenu summas 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodis 15.10.2022 – 15.09.2027. a. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 500,00 eurot.
5.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 2/9
s.o 15.02.2023 summas 40,10 eurot (10,06+15,02+15,02=42,33). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 40,10 eurot.
6.Vastavalt 23.09.2022 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,90 eurot kuus. 22.02.2023. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2022 - 15.02.2023. a osamaksete haldustasud, s.o. 14,50 eurot (5 x 2,9). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 14,50 eurot.
7.Vastavalt 23.09.2022 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu sõlmimise eest tasu 35,00 eurot. Kostja lepingutasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus summas 35,00 eurot.
8.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 35,00 eurot kujunemine: 28.02.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 08.03.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 35,00 eurot.
9.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 48,94 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,94 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.07.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas.
10.Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 500,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukoht
Kostja ei ole hagile vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Kohus tuvastab, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 23.09.2022 laenulepingu nr. xxx (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 22,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,54%. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2022 – 15.09.2027. a. (dtl 63-67). Kostja ei ole teostanud laenu tagasimakseid.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta 3/9
intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
15.Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenunuandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
17.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 31.05.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%.
18.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 42,53 % (dtl 63). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
19.Kostja sai laenu 500 eurot ja tagasimakseid ei ole teinud. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 500,00 eurot, intressi summas 40,10 eurot, haldustasu summas 14,50 eurot, lepingutasu summas 35,00 eurot, sissenõudmiskulusid summas 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 48,94 eurot ja viivis alates 29.07.2023 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,9% aastas.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:
„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 4/9
4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
22.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
23.Hageja on selgitanud, et tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-,teo-,ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Võttes arvesse ülaltoodud andmeid ning Inbanki otsustusmudelit, leidis Inbank, et kliendile saab anda laenu, mille kuumakse 60 kuu jooksul on 17.92 eurot.
24.Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja on kohtule esitanud kostja laenutaotluse, mille kohaselt on kostja märkinud igakuise sissetulekuna 1200 eurot ja igakuise kohustusena 263 eurot (dtl 79) ja maksehäire registri väljavõtte, milles nähtuvalt laenu väljastamise ajal kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 80). Laenuandja selgituse kohaselt vastus laenutaotlusele oli automaatne, EMTA-s sai 5/9
palga numbri 908,86 eurot (dtl 123). Kohus märgib, et laenuandja selgitus, et ta on teinud pärinud EMTA-se ja sai sealt kostja palga numbris 908,86 eurot ei tõenda kostja sissetuleku suurust. Laenuandja selgitus ei ole tõend. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.
25.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
26.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2
27.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
28.10.12.2024 menetlusdokumendis on hageja välja toonud, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 500,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohus tuvastab, et kostjal oli kohustus saadud laen summas 500 eurot tasuda lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodis 15.10.2 022- 15. 09.2027. a igakuiselt 17,90 eurot (dtl 63). Kostjalt laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 6/9
ole kostjalt laekumisi toimunud ühegi maksegraafikus toodud osamakse katteks. Seega jäi kostja võlgnevusse alates 1. osamaksest 15.10.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 15.02.2023. Kuna kostja ei ole tasunud esialgsele võlausaldajale ühtegi osamakset ehk ta oli enam kui 3 osamakse viivituses ja esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 76), siis oli esialgsel võlausaldajal õigus 22.02.2023 ülesütlemise avaldusega leping üles öelda (dtl 77). Seega oli ülesülemine 22.02.2023 avaldusega kehtiv.
30.Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 500 eurot.
31.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
32.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele kohtuotsuse tegemise seisuga summa summas 112,51 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 14.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 500 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
33.Hageja on palunud kostjalt välja mõista haldustasu 14,50 eurot ja lepingutasu 35,00 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt haldustasu ega lepingu sõlmimise tasu.
34.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka rahuldada.
35.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. VÕS 113 2 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 7/9
üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.
36.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 35 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõuab hüvitist 20 eurot 28.02.2023 saadetud meeldetuletuskirja eest, 5 eurot 08.03.3023 saadetud meeldetuletuskirja eest (dtl 81-84) ja 10 eurot muu makseviivitusega tekkinud kulude eest. 18.02.2023 ja 08.03.2023 meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 1. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 25 euro ulatuses, kohus jätab sissenõudmiskulude nõude 1 euro ulatuses rahuldamata
37.Eeltoodust tulenvalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 40,10 eurot, haldustasu nõude14,50, lepingu sõlmimise tasu nõude 35,00 eurot ja sissenõudmiskulude nõude 10 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
39.Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 75% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.
40.Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 949 eurot.
41.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
43.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
44.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 1098,50 senti (6,5 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tundi. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja ei esitanud korrektset hagi ja kohus on olnud sunnitud tegema hagejale korduvalt puuduste kõrvaldamise määruseid ja hageja on sellest tulenevalt pidanud puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumente koostama, ei tähenda seda, et selle kulu peaks kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu on seega 360 eurot (3 x 120).
45.Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
Seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 625 eurot (245 + 20+ 360).
8/9
47.Kohus jättis menetluskuludest 75% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,75 * 625 = 468,75 eurot. Kostja ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid.
48.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.