Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-10663
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
T.S süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Jüri Vissak
Süüdistatav
T.S elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 11.04.2014. a otsusega KarS § 263 p 3 järgi 10 kuu vangistusega. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva, mis määrati kandmisele tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.S KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel mõista T.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.04.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3265 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 9 (üheksa) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, võrra. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada T.S-ile mõistetud 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkune vangistus 538 (viiesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et T.S tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.S üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ja nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu T.S süüdistatakse selles, et tema 28.07.2015. a päeval Tartumaal XXXX külalistemaja juures hoidis jõuga kinni ega lasknud vabaks T.S-i pere koera nimega Robi, olles tal kõhuli peal ja surus küljeli pikali olevat koera jõuga vastu asfaltteed, seejärel, kui samas üks piknikku pidanud inimestest hakkas sekkuma, läks T.S koeraga Emajõe äärde, kus peksis koera suurema jämedama puuoksaga vastu koonu, hoides samal ajal koeral kaelarihmast kinni, millega pani toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo - põhjustas koerale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi; 29.07.2015. a päeval Tartumaal XXXX Emajõe ääres uputas jõkke T.S-i pere koera nimega Robi, laskmata vette hüpanud koeral veest välja tulla, kuni koer väsis ja uppus, millega pani toime LoKS § 4 lg 1 sätestatud looma suhtes lubamatu teo - põhjustas koerale välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ja tema hukkumise. Sellega pani T.S toime julma kohtlemise, mis on toime pandud avalikus kohas ja julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ja hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 264 lg 1 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.S-ile 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liites Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 11.04.2014. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osale - 9 kuud 28 päeva vangistust käesolevalt mõistetava karistuse - 8 kuud vangistust ja mõista T.S-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada T.S-ile mõistetud 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust 538 tunni üldkasuliku tööga, mille T.S on kohustatud ära tegema 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi
vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et T.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et T.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.S süüdi tunnistada KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas T.S menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 120 eurot (tl 21-22, 39-42), ekspertiisikulu 255 eurot (tl 30-31), kohtumenetluses makstud kaitsjatasu 24 eurot ja sundraha, mis teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a 430 eurot). T.S menetluskulud kokku on 1044 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. T.S kaitsja taotles menetluskulude vähendamist 2/3 võrra ja võimalust tasuda neid seejärel ositi aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib T.S-ile ilmselgelt üle jõu. T.S on raske puue, ta on XX töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension ca 200 eurot. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta õigusabikulud ja ekspertiisitasu riigi kanda, välja mõista sundrahast 300 eurot ning anda selle ositi tasumiseks aega 12 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.