lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9549/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9549/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9549/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-9549

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016, Tallinn

Kohtuasja number

1-15-9549

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. detsembri 2015. a otsus Dmitri Kotovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Dmitri Kotov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Dmitri Kotovi apellatsioon Harju Maakohtu 9. detsembri 2015. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 9. detsembri 2015. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati D. Kotov süüdi ja karistati KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 2 aastaks 3 kuuks algusega 20. juulist 2015. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud summas 1371 eurot, s.o sundraha 975 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 252 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 144 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.
D. Kotov mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et ta käitles 2015. aasta juulikuus ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D. Kotov, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on määratud kaitjsa tasu summas 144 eurot liiga suur võrreldes kaitsja poolt tehtud tööga. Ta kohtus kaitsjaga vaid kaks korda, s.o üks kord vanglas kokkuleppe sõlmimisel ja teine kord kohtuistungil. Mõlemal korral ei teinud kaitsja tema kaitsmiseks mitte midagi, vaid ainult nõustus prokuröri ja kohtu seisukohtadega. Võrreldes süü suurusega on temalt välja mõistetud sundraha põhjendamatult suur, sest ta ei ole kedagi tapnud. Varem oli sundaraha väiksem ja ta ei saa aru, miks seda nüüd tõstetud on.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. KrMS § 245 lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.
12.novembril 2015 prokuröri R. Aasa, süüdistatava D. Kotovi ja kaitsja K. Mägi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et D. Kotov peab hüvitama sundraha 975 eurot, narkootilise aine ekspertiis kulu 252 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 96 eurot (tl 137).
9.detsembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et D. Kotov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 147). Apelleeritud kohtuotsusega ongi D. Kotovilt kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud välja mõistetud ning lisaks määratud kaitsjale määratud tasu

2(3)

kohtuistungil osalemise eest, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 147-148). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava D. Kotovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.