lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-8170/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-8170/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-8170/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas05.10.20151-15-8170/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas07.12.20151-15-8170/20Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas24.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8170

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 7. detsembri 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Kristjan

Rinne

(ik:

39308296823),

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Kristjan Rinne määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega mõisteti Kristjan Rinne süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistati teda 6-kuulise vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati K. Rinnet järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 13. oktoobril 2015.
2.Kriminaalhooldaja esitas 2. detsembril 2015 kohtule erakorralise ettekande, milles taotles K. Rinnele Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega ela kohtu määratud alalises elukohas.
3.Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja K. Rinnele Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud 6 kuud vangistust pöörati täitmisele. 3.1 Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega kohustati K. Rinnet muuhulgas KarS § 75 lg 1 p 1 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks oli XXX . Erakorralise ettekande järgi ei viibinud K. Rinne kodukülastuste ajal 3., 19. ja 30. novembril 2015 kohtu määratud alalises elukohas. Vestlusest majanaabriga selgus, et K. Rinne ei ole antud korteris elanud. Ka viitas tühjendamata postkast asjaolule, et K. Rinne ei ole pikalt viibinud kohtu määratud alalises elukohas. Süüdimõistetu tunnistas, et tegelikult ta kohtule avaldatud elukohas ei elanud. Nädalavahetustel elas ta õe juures XXX. Seega on K. Rinne ütlustega tõendatud, et ta ei elanud kohtu määratud alalises elukohas XXX, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. 3.2 Erakorralise ettekande järgi ei ilmunud K. Rinne kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 27. oktoobril ja 3. ning 19. novembril 2015. Kutsetega on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik saatis 19. ja 28. oktoobril 2015 ning 11. novembril 2015 K. Rinnele kohtu määratud alalisse elukohta kutsed ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Asjaolu, et süüdimõistetu ei saanud kutset registreerimisele õigel ajal kätte, kuna ta ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, pole mõjuv põhjus, et jätta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal elama kohtu määratud alalises elukohas ning ta võib elukohta vahetada kriminaalhooldusametniku eelneval loal. Kui süüdimõistetu vahetab kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta, võtab ta riski, et ta ei saa õigeaegselt kätte kohtu määratud alalisesse elukohta saadetud kutset registreerimisele ilmumiseks. Kriminaalhooldusametnikul on õigus eeldada, et süüdimõistetu täidab oma kohustusi ja elab üldkasuliku töö tegemise ajal kohtu määratud alalises elukohas. Kuna süüdimõistetu ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ega taotlenud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukoha vahetamiseks, siis on kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata jätmine leidnud aset süüdimõistetu tahtliku käitumise tagajärjel ja ilma mõjuva põhjuseta. Seega on süüdimõistetu rikkunud KarS § 75 lg 1 ps 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.3 Erakorralise ettekande järgi hoiab K. Rinne kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades asjaolu, et K. Rinne ei ela kohtu määratud alalises elukohas, ta pole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ta pole võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust, et anda talle andmed oma tegeliku elukoha kohta ja leppida kokku üldkasuliku töö tegemise ajakavas ligikaudu kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, siis saab järeldada, et K. Rinne on tahtlikult hakanud kõrvale hoiduma üldkasuliku töö tegemisest. Süüdimõistetu on kuritahtlikult eiranud kontrollnõudeid ning hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik süüdimõistetut allutada käitumiskontrollile ega rakendada teda üldkasulikule tööle. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täidab oma eesmärki vaid juhul, kui süüdimõistetu on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd ning täitma üldkasuliku töö tegemise ajal kõiki seadusest tulenevaid kontrollnõudeid. Kuna süüdimõistetu on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusele allumisest alates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest, on vangistuse asendamine üldkasuliku tööga luhtunud ning loodetud eesmärgi saavutamine kaheldav. Arvestades süüdimõistetu allumatust kriminaalhooldusele suhteliselt pika ajavahemiku vältel, ei ole otstarbekas talle määrata täiendavat kohustust ega pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Rinne, kes palub jätta vangistus täitmisele pööramata ja võimaldada tal üldkasuliku töö tegemisega jätkata. K. Rinne selgitab, et tema alaline elukoht XXX kuulub tema emale R.R. le. Kahjuks on see hetkel elamiskõlbmatu, sest seal puudub elekter. Seetõttu on K. Rinne sunnitud viibima nädalavahetustel õe juures XXX. Ema

suurte võlgnevuste tõttu on olemas oht, et kohtutäitur võib XXX korteri arestida. Seepärast töötab ja viibib K. Rinne argipäevadel Tartus, et võlgnevus võimalikult kiiresti tasuda. Vangistuse kandmisele asudes kaotaks ta töökoha. Kriminaalhooldaja kirjad, mis postitati K. Rinne õe aadressile, unustas õde talle üle anda. K. Rinne kahetseb siiralt, et pole ise kriminaalhooldajaga ühendust võtnud ega olukorda selgitanud. Ta palub veel üht võimalust ning lubab võimalikult kiiresti sooritada ka üldkasuliku töö.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning K. Rinne määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6.KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
7.Maakohus tuvastas, et K. Rinne ei ole talle määratud 180 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud ühtegi tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, jättes kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda ilmumata, ning eiranud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. K. Rinne ise on rikkumiste toimepanemist tunnistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasuliku töö tegemata jätmist ja kontrollnõuete eiramist õigustaksid, ei esine. Sisuliselt on seda oma kaebuses tunnistanud ka K. Rinne, avaldades kahetsust, et ta ise kriminaalhooldajaga ühendust ei võtnud ja talle olukorda ei selgitanud. Ühtegi põhjust, mis takistanuks tal seda teha, K. Rinne aga avaldanud ei ole. Seega leiab kriminaalkolleegium, et K. Rinne on suhtunud talle Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt, jättes täitmata otsusest tulenevad kohustused.
8.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et K. Rinne ei viibi kriminaalhooldusel esmakordselt ning ka varem on tema suhtes kohaldatud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 8. juuni 2012. a otsusega karistati teda KarS § 120 järgi 5-kuulise tingimisi vangistusega, allutades ta 18 kuuks käitumiskontrollile. Karistusest täielikult tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga kohaldati K. Rinne suhtes ka Tartu Maakohtu 11. aprilli 2013. a otsusega, millega teda karistati KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 21. augusti 2014. a otsusega karistati K. Rinnet KarS § 424 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse liitkaristusega, mis asendati 1200 tunni üldkasuliku tööga. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded ning kohustused ei saa olla K. Rinne jaoks võõrad ning ta on väga hästi kursis tingimustega, mida kriminaalhooldusel viibides tuleb järgida. Sellele vaatamata on ta jätnud üldkasuliku töö tegemata ning eiranud nii registreerimiskohustust kui ka kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Ringkonnakohus ei leia süüdimõistetu sellisele käitumisele mingit õigustust.
9.Olukorras, kus kohtule avaldatud elukoht osutus elamiskõlbmatuks ja ilmnes vajadus seda vahetada, pidanuks K. Rinne küsima kriminaalhooldusametnikult elukoha vahetamiseks luba. K. Rinne, olles kriminaalhoolduse nõuetega tuttav, aga otsustas seda kohustust eirata. Selliselt käitudes võttis K. Rinne ise riski, et talle mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust võidakse täitmisele pöörata, millisel juhul võib ta kaotada töökoha ja sissetuleku. Seega ei anna K. Rinne kaebuses esitatud asjaolud ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks ja tema vangistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.