Kriminaalasi nr 1-11-12242
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-12242
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu M.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
M.M elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 34205090166; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
18.12.2015. a (kaugkohtuistung)
Jätta M.M temale Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12242 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsusega (Harju Maakohtu 17.01.2012. a määrusega parandatud) tunnistati M.M süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust, võrra. M.M-ile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 10.01.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.2012. a ja lõppeb 15.10.2017. a. Vangla ei toeta M.M vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.M tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta M.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu M.M selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
tingimisi ennetähtaegseks
naisterahva kehalise väärkohtlemise. Lisaks on M.M jätkanud vägivaldset käitumist ka karistuse kandmise ajal. M.M on vanglas (Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonnas) korduvalt toime pannud kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise 10.04.2011. a ja 19.04.2011. a (Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-1112242). Kohtu hinnangul nähtub M.M poolt toimepandud kuritegudest ja tema varasemast elukäigust, et M.M on pikema aja jooksul olnud äärmiselt vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on ta tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Sealjuures ei ole M.M käitumisviisi muutnud talle mõistetud karistused ega ka asjaolu, et M.M kannab karistust. Arvestades M.M poolt toimepandud vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, aga ka asjaolu, et M.M on vägivallategusid toime pannud ka karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas, järeldab kohus, et M.M-ile on omane agressiivne, ettearvamatu ja jõhker käitumine ning sealjuures on teistele põhjustatavad kannatused teisejärgulised. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust M.M selgitused selle kohta, et vanglas toime pandud kehalised väärkohtlemised ei ole kuriteod ja tegemist on üksnes tavapäraste arusaamatustega ning M.M ei soovinud kellelegi halba. Ühtlasi ei anna kohtu arvates M.M eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et M.M suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks M.M samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole kohtu arvates sellistel tingimustel M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et M.M on vangistuse jooksul omandanud aedniku eriala, läbinud eesti keele kursused A1 ja A2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treeningu ning on osalenud vangla tööhõives. Sellele vaatamata ei saa M.M käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. M.M on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. M.M-ile on kahel korral (s.o 25.03.2015. a ja 17.09.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab M.M negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Lisaks on M.M-ile 07.07.2015. a määratud distsiplinaarkaristus kambris keelatud ja talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Sellele vaatamata on M.M jätkanud karistuse kandmise ajal nii distsipliinirikkumiste kui ka kuritegude toimepanemist. 3.3 Vabanemise korral on M.M kindel elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn, kus asub xxxxxxxxxxx, ja kindel sissetulek pensioni näol. Kohus peab positiivseks sedagi, et M.M soovib vabanemise korral asuda tööle keevitajana, aga ka asjaolu, et Tartu Vangla andmetel on M.M seisuga 14.10.2015. a vabanemisfondis 1200 eurot ja rahalised nõuded puuduvad.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.