Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2016. a
Kriminaalasja number
1-15-7995
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava, Andres Parmas
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 26. novembri 2015. a otsus
Kriminaalasi
O.R-i süüdistuses KarS § 423
lg 1, § 424 ja
§ 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses
Apellant
kaitsja
Kaitsja
Aleksei Smelov O.R
Süüdistatav
Prokurör
ik XXX; kodakondsuseta; elukoht: XXXXXXXXXX6 kehtivat väärteokaristust, 1 kehtiv kriminaalkaristus –Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi mõistetud vangistus 1 aasta ja 8 kuud, mida KarS § 74 alusel jäeti 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; tõkend - elukohast lahkumise keeld Rainer Amur
Jätta süüdistatava O.R-i kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel.
kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti oleks võimalik asendada O.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et ükski kannatanutest ei avaldanud soovi, et süüdistatavat karistataks reaalse vangistusega; kannatanu M P palus vangistust täitmisele mitte pöörata. Apellant leidis, et põhjendatud ei ole O.R-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus äravõtmine 3 aastaks. Kaitsja leiab, et arvestades põhikaristust, on piisav lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Kaitsja märgib, et praeguses elus on mootorsõiduki juhtimise õigus on hädavajalik muu hulgas tööülesannete täitmiseks. Veel leiab apellant, et põhjendatud ei ole O.R-ilt H. C. B i kasuks mittevaralise kahju katteks 6000 euro välja mõistmine. Arvestades kannatanu traumat, rikkumise raskust ja ulatust ning O.R-i käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis 2000 – 3000 eurot. Kaitsja märgib, et hüvitis on traumat arvestades keskmisest suurem. Kahju hüvitamise puhul on eesmärgiks kannatanu isikule tema kahju korvamine. Mittevaralise kahju hindamisel tuleb võtta arvesse, et isiku ekspertiisiaktis nr 14E-PÕI0183 toodud eksperdiarvamusest nähtub, et tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Toimiku materjalidest (süüdistatava ja tunnistajate ütlused) selgub, et süüdistatav ei põgenenud sündmuskohalt, vaid ka ise jooksis kannatanu juurde, et teda aidata (vastavalt oma võimalustele). Ka kohtuistungil pöördus süüdistatav kannatanu poole, paludes vabandust.
Tähelepanu väärib, et hoolimata eespool märgitust on maakohus osaliselt – 1 aasta 29 päeva ulatuses – jätnud O.R-ile mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata ning täitmisele on pööratud karistus 3 kuu ulatuses. 3.2 Kohtukolleegium peab ilmselgelt põhjendamatuks apellandi seisukohta, et O.R-ile mõistetud lisakaristus on põhjendamatult karm. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg vastab küll KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud ülemmäärale, kuid maakohus on seda, miks ta peab vajalikuks võtta juhtimisõigus ära selliseks tähtajaks, põhjalikult motiveerinud. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta, et kui isik paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid väär- ja kuritegusid ning on mitmel korral põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega kahju teise isiku tervisele, on põhjendatud talt juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. Apellatsiooni väide, et mootorsõiduki juhtimise õigus on hädavajalik tööülesannete täitmiseks, jääb paljasõnaliseks, sest apellatsioonist ei nähtu, milliste tööülesannete täitmiseks O.R juhtimisõigust vajab. 3.3 Ka on kohtukolleegiumi hinnangul ilmselgelt põhjendamatu apellandi seisukoht, et maakohus mõistis O.R-ilt H. C. B i kasuks välja ülemäära suure mittevaralise kahju hüvitise. Maakohus on otsuses kirjeldanud seda, milliseid kannatusi ja kannatanu elukvaliteedi langust ta arvesse võtab, samuti seda, millistest kriteeriumidest ta hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtub. Apellatsioonis ei ole esitatud konkreetseid põhistatud vastuväiteid ühelegi argumendile, millele kohus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tugines. Apellatsiooni väide, et maakohtu otsusega välja mõistetud hüvitis kaldub üldisest kohtupraktikast kõrvale, on paljasõnaline, samas kui maakohus on otsuses viidanud Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsile.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni
kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind
Meelika Aava
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.