Kriminaalasi nr. 1-15-10293
inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnangu kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks marihuaana puhul 7,5 grammist, klonasepaami puhul 10-80 milligrammist (so 0,01-0,08 grammi) ning diasepaami puhul 0,02-0,2 grammist. Seega pani Kaarel Rabakukk toime suures koguses narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise), so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Arika Almann, süüdistatav Kaarel Rabakukk ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et ringkonnaprokurör taotleb kohtus KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Kaarel Rabakukk ́ele karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaarel Rabakukk ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 ja § -s 75 lg 2 p 21 ja p 7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased). Kaarel Rabakukk määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vangla
Harju
kriminaalhooldusosakonna
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Kaarel Rabakukk temale KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Asitõendid • Kaarel Rabakuke kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud 12 minigripp kilekotti ning üks minigripp kilekott koos kahe roosat pulbrit sisaldava kapsliga - kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; • Narkootilised ained on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda - kuulub konfiskeerimisele ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks;
Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Kaarel Rabakukk ́elt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 975 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Kaarel Rabakukk ́el tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kaarel Rabakukk ́elt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 420 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Kaarel Rabakukk ́elt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 istung eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Kaarel Rabakukk KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus Kaarel Rabakukk ́e suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaarel Rabakukk ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX, Tallinn); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased). Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 kohustada Kaarel Rabakukk ́e käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume
omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kaarel Rabakukk määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vangla
Harju
kriminaalhooldusosakonna
KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kaarel Rabakukk ́el määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.12.2015.a. Välja mõista Kaarel Rabakukk ́elt 975 eurot sundraha, ekspertiisitasu 420 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kaarel Rabakukk ́ele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • Kaarel Rabakuke kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud 12 minigripp kilekotti ning üks minigripp kilekott koos kahe roosat pulbrit sisaldava kapsliga - kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; • Narkootilised ained on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda - kuulub konfiskeerimisele ja jäetakse NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.