Kohtulahend

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: G.H süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 23.07.2013 kuni 03.07.2014 elades korteris aadressiga Harjumaa Vasalemma vald Rummu alevikus aadressil XXX, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, nimelt tegi omavoliliselt võrguühenduse eemaldades arvestussüsteemilt plommi ning pingestas omavoliliselt tarbimiskoha vedades juhtme magistraalklemmilt korteri nr 7 grupikaitsmele ning kasutas sel viisil elektrienergiat omamata seaduslikku õigust elektri tarbimiseks. Oma tegevusega põhjustas G.H Elektrilevi OÜ-le varalist kahju summas 1223.39 eurot. Sellise tegevusega pani G.H toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. 2) KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3) Elektrilevi OÜ on esitanud asjas tsiviilhagi 1223,39 eurot, G.H võttis hagi õigeks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb G.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Elektrilevi OÜ on esitanud menetluses tsiviilhagi 1223,39 eurot, süüdistatav on hagi õigeks võtnud ning seega tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. G.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. G.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks G.H-lt välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda ja määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav ja prokurör esitasid ühise taotluse selles, et sundraha jätta osaliselt riigi kanda: G.H on invaliidsuspensionär, isikul ei ole vahendeid menetluskulude täielikuks tasumiseks. Kohus leiab, et G.H-lt tuleb seega välja mõista 96 eurot kaitsjatasu ja 200 eurot sundraha. Sundraha 385 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et G.H võib väljamõistetud menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.