Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu F.K-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 13.12.2015. a kella 10.50 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Tartu mnt 22 maja juures juhtis mootorsõidukit Ford Transit registreerimis märgiga xxxxxxx omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,39 mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui F.K 1 (üks) aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.K Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Harju esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista F.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 129,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 48 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 177,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 292,50 eurot. Seega on menetluskulud kokku 470,10 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kaitsja sõidukulude osas ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav F.K-le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Rakvere. Kaitsjale on hüvitatud sõidukulud summas 57,60 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud. F.K-lt tuleb välja mõista menetluskulud summas 412,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. F.K töötab, tema igakuine töötasu on ligikaudu 600 eurot. Võttes arvesse menetluskulude ja F.K sissetulekute suurust, on ilmne, et F.K ei ole suuteline menetluskulud tasuma ühe korraga. Seega tuleb määrata tasumisele ositi.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.