Kohtulahend

elukohajärgse

KrMS § 180 lg 1 alusel A.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 105 (ükssada viis) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.B on õigus menetluskulud kogusummas 690 (kuussada üheksakümmend) eurot 60 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. A.B on kohustatud maksma igakuiselt

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu A.B-le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on 03.05.2012. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt karistatud KarS § 121 lg 1 järgi, 23.10.2015. a ajavahemikul kella 22.00-st kuni kella 22.30-ni A.B s.o oma elukoha koridoris pani toime korduvalt kehalise väärkohtlemise s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis seisnes selles, et lõi tahtlikult alaealiselexxxxxxxxxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. a) rusikaga ühel korral vasaku silma alla, ühel korral rusikaga vastu suud ning ühel korral rusikaga kuklasse, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ajuvapustuse ning ühe hamba kildmurru ning seejärel lõi A.B õigusvastast tegevust takistama asunud alaealisele xxxxxxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) tahtlikult ühel korral rusikaga vasaku silma alla, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.B 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on A.B kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A.B osalema sotsiaalprogrammis (näit. vihajuhtimine) kriminaalhooldaja äranägemisel.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub A.B kaitsja osalemisest kohtuistungist. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 lg 2 järgi. A.B ei soovinud kaitsja osavõttu ja kohtu hinnangul oli ta võimeline enda huve ise esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka A.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 690,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.B esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör toetas taotlust. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et A.B töötab OÜ-s JYKY teetöölisena. A.B sissetulek on erinev, alates 200 eurost kuni miinimumtasuni. A.B elab üksi. Varasemalt väljamõistetud menetluskulud on A.B kinnitusel tal tasutud. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja A.B sissetulekuid, on seisukohal, et ilmselgelt on A.B-le kõikide menetluskulude korraga tasumine ülejõukäiv. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata osade kaupa 1 aasta jooksul. A.B-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.