süüdistatava Sergei Otsa (Ots, ik 38905020270; viibimiskoht Tallinna Vangla) kaitsja Kersti Põllu määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale
novembri
2015.
a
otsus,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a otsus Sergei Otsalt menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.KrMS § 187 lg 2 alusel välja mõista Sergei Otsalt (ik 38905020270) määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Otsale eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a otsusega tunnistati Sergei Ots kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust, mille alguseks loeti 21. oktoobrit 2015. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt mõisteti S. Otsalt riigituludesse välja sundraha 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 288 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 105,25 eurot. Samuti mõisteti S. Otsalt kannatanu M K kasuks välja 350 eurot. 1(4)
1-15-9514
2.Maakohtu otsusele on määruskaebuse esitanud süüdistatava kaitsja Kersti Põld, kes palub tühistada Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a kohtotsus menetluskulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus lahend ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja märgib, et esitas kaitsealusega maakohtu istungil menetluskulude osas alternatiivse taotluse kohaldada KrMS § 180 lg-t 3 ja jätta osa menetluskulust riigi kanda või võimaldada S. Otsal väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetega. Maakohus jättis rahuldamata kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud taotluse jätta osa menetluskuludest riigi kanda, põhjendades esimese alternatiivina esitatud taotluse rahuldamata jätmist Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 1-15-6077 väljendatud seisukohtadega. Kaitsja ei nõustu kohtu käsitluse ja seadusetõlgendusega. KrMS § 245 1. lõikesse on 29. märtsist 2015 jõustunud seadusemuudatusega lisatud p 12, mille järgi märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Sellest võib tõesti järeldada, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. Siiski ei või jätta tähelepanuta, et muudetud ei ole KrMS § 180 1. lõiget, milles on sätestatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse ainult KrMS §-s 182 sätestatud erandeid, mis puudutavad tsiviilhagidega seotud menetluskulude hüvitamist. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab menetluskulusid määrates kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Järelikult on menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine kohtu kaalutlusotsus. Sellekohast otsustusõigust ei ole antud kokkuleppe läbirääkimiste osalistele. Millest omakorda järeldub, et isegi kui kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav avaldanud valmisolekut hüvitada kõik menetluskulud, on kohtul tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 õigus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. KrMS § 180 lg 1 ja lg 3 ei anna võimalust vähendada prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja poolt sõlmitavas kokkuleppes süüdistatavalt väljamõistetavat menetluskulu. Sellega on süüdistatav kokkuleppemenetluses asetatud menetluskulude väljamõistmisel halvemasse olukorda, kui lühimenetluses või üldmenetluses, kus kohus saab menetluskulude määramisel süüdimõistetu varalist seisundit arvesse võtta ja tema halva varalise seisundi korral jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Ebamõistlik ja KrMS § 180 lg-s 3 sätestatuga kooskõlas ei ole sellise praktika kujundamine, kus kohtud teevad ainuüksi menetluskuludega seonduva tõttu KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahendi, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. Kaitsja leiab, et maakohus on asjas menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Praeguses asjas on S. Ots 13. novembril 2015 sõlmitud kokkuleppes nõustunud kokkuleppe sõlmimisega kõikides KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud kohustuslikes tingimustes, muuhulgas menetluskulude tasumisega vastavalt KrMS § 180 lg 1 esimesele lausele. Kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal on tema varaline seisund halb. Tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Toimiku lk 80 oleva õiendi järgi oli tema 2014. aastal saadud maksustatav tulu ainult 540 eurot. Temale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Temale üle jõu käivate rahaliste kohustuste panemine takistab tema iseseisvat toimetulekut ja kohanemist pärast vabanemist. Menetluskulude hüvitamine käib S. Otsal ilmselt üle jõu. Esinevad KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud alused jätta osa menetluskuludest riigi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb 2(4)
1-15-9514 ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab kaitsja vaid menetluskulude väljamõistmist.
4.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid abiprokurör Ruta Rammo, süüdistatav S. Ots ja kaitsja vandeadvokaat K. Põld juuresolekul ning tõlgi osavõtul 13. novembril 2015 kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtult S. Otsa süüdimõistmist KarS § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kokkuleppes on kooskõlas KrMS § 245 lg 1 p-ga 12 märgitud, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha 975 eurot ja menetluskulude väljamõistmine. Menetluskuludeks kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kaitsjatasu 264 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsja osavõtu kulu /tl 176/. Kuna S. Ots on soovinud kokkuleppemenetluses kohtuistungile kaitsjat, on menetluskuludele lisandunud kohtumenetluses kaitsjale osalemise eest makstud tasu 24 eurot. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.
5.Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning S. Ots kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, ta väljendas kokkuleppes oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et saab aru, et peab tasuma sundraha I astme kuriteos ja kaitsjatasu eeluurimisel ja kohtus /tl 183/. Sõlmitud kokkulepet on istungil toetanud ka kaitsja ning selle juurde on jäänud prokurör. Kaitsja on palunud jätta kokkuleppemenetluse kulud osaliselt riigi kanda ning juhul kui kohus leiab, et ei ole võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda, siis alternatiivselt ajatada kohtukulude tasumine 1 aasta peale /tl 183 pöördel/. Seega ei ole kaitsja selgesõnaliselt avaldanud tahet kokkuleppest loobumiseks, selle tagastamiseks prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning võimalusel uute kokkuleppemenetluse läbirääkimiste avamiseks.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega menetluskulusid puudutavas osas ja jääb oma varasema seisukoha juurde (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2015. a määrus nr 1-15-5368, mis jõustus Riigikohtu 30. novembri 2015. a määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määrusega), et alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seaduse muudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. Eeltoodut kinnitab ka KrMS § 244 lg 2 kehtetuks tunnistamine ja sama paragrahvi lõike 3 uus sõnastus. Kokkuleppe ese ei piirdu 29. märtsist 2015 jõustunud muudatuse kohaselt enam pelgalt kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse, karistuse liigi ja määraga, vaid KrMS § 244 lg 3 kohaselt peavad prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja jõudma kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi alusele ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu ka KrMS § 245 lg 1 p 12 sõnastusele, mille kohaselt märgitakse kokkuleppes just süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud, st kokkuleppest peab üheselt 3(4)
1-15-9514 nähtumas, milline osa menetluskuludest kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Eeltoodust võib ringkonnakohtu hinnangul tuletada prokuratuuri volituse teha järeleandmisi KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses sätestatu osas. Selline järeldus põhineb tõdemusel, et üsna vähemõttekas ning mitte kooskõlas kokkuleppemenetluse olemusega oleks menetluskulude arvamine kokkuleppemenetluse läbirääkimisobjektide hulka, ilma et prokuratuuril oleks volitusi teha järeleandmisi süüdistatava poolt hüvitatavate menetluskulude suhtes. Käesolevas asjas on S. Ots nõustunud kokkuleppega, mille osaks oli ka menetluskulude hüvitamise kohustus. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses on kohtu pädevuses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kuid kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 15).
7.KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Maakohus on tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 ka arvestanud süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldanud S. Otsal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.
8.Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a otsuse muutmata.
9.S. Otsa kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse esitamise eest 1 tunni ulatuses 40 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 8 eurot, kokku 48 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 48 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb S. Otsalt välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 48 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla
/allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.