Kriminaalasi nr. 1-15-10700
Eesti Vabariigi nimel 18.detsember 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Mariken Arro Kaitsja advokaat Karl Saavo Kriminaalasi L.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav L.G, IK XXX; sünniaeg: 15.veebruar 1978.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine, viivb alates 30.oktoobrist 2015.a
Süüdi tunnistada L.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.G eelvangistus 30.oktoobrist 2015.a kuni 18.detsembrini 2015.a, s.o üks (1) kuu üheksateist (19) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud üksteist (11) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust L.G-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.märtsi 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-2283 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaheksa (8) kuud üheks (9) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendada L.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada nelikümmend üheksa (249) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab L.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:
Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus L.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.oktoobril 2015.a kella 11:25 paiku XXXX kinnistu juures mootorsõidukit Nissan registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli L.G poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,17 mg/l kohta. L.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani L.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus L.G-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.oktoober 2015.a, s.o 1 kuu 19 päeva (seisuga 18.detsember 2015.a) ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 11 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.G-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.märtsi 2015.a otsusega nr. 1-15-2283 mõistetud karistuse
ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada L.G-le mõistetud 8 kuu 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 249 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab L.G järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on L.G käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg 2 tulenevaid kohustusi: osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis; mitte tarvitama alkoholi; pöörduma 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma vajadusel arsti poolt määratud ravile. L.G poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – kohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis – täitmise korral lugeda KarS § 69 lg 4 alusel temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sellisel juhul tuleb L.G 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul ära teha 220 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.