Kohtulahend

Süüdimõistetu Einar Lehtsaar selgitas 20.11.2015.a kohtuistungil, et talle on määratud töövõimekaotus. Vabanemisel läheb pensioniametisse ja ajab dokumendid korda. Sotsiaaltöötaja aitab leida ajutiselt üüritoa, raha on selleks piisavalt. Kui elukohta ei leia, saab olla ajutiselt varjupaigas. 18.12.2015. a kohtuistungil kselgitas Einar Lehtsaar, et üks võimalus oleks tal minna rahabilitatsioonikeskusesse kas Tallinnasse või Pärnusse, kus saaks olla pool aastat. Kaitsja toetab Einar Lehtsaare ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht Einar Lehtsaar kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Einar Lehtsaar on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Einar Lehtsaart on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksal korral varavastaste kuritegude eest, ühel korral ka röövimise eest. Hetkel kannab ta karistust teise inimese tapmise eest. Einar Lehtsaarel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 13.02.2015. a määrati talle karistusena noomitus, kuna ta jättis teavitamata keelatud eseme – isevalmistatud veekeeduseadeldise olemasolust. Tartu Vangla on hinnanud Einar Lehtsaare kõrgohtlikuks ning leidnud, et uue kuriteo toimepanemises tõenäosus kahe aasta jooksul on 30% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Einar Lehtsaarel puudub kindel elukoht. Räpina Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sõnul on Einar Lehtsaarel kokkuleppel omavalitsusega võimalik kasutada turvatoa teenust, kuid see on ajutine lahendus – elamispind maksimaalselt kaheks nädalaks. Samuti puudub Einar Lehtsaarel vabanemisel kindel töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal tasumata nõudeid 2101 eurot, kuid vabanemisfondis on kõigest 188,81 eurot. Tal puudub ka toetav sotsiaalne võrgustik, kes aitaks tal esialgu vabanemisel toime tulla. Tartu Vangla saatis 18.11.2015. a kohtule täiendavalt info selle kohta, et Einar Lehtsaarele on tehtud tööealise ekspertiis ja on esitatud rehabilitatsiooniteenuse avaldus. Käesoleval hetkel oodatakse sotsiaalkindlustusameti poolset vastust, mille järel selgub rehabilitatsiooniplaani koostamise vajadus. See võib tagada kinnipeetavale elukoha ja parandada töövõimalusi.

11.11.2015. a on Einar Lehtsaarel tuvastatud XXXX Positiivne on asjaolu, et Einar Lehtsaar on määratud korduvalt vangla majandustööle, viimati 29.01.2015. a käskkirjaga perioodiks 01.02. – 31.05.2015. a. Samuti on ta motiveeritud täitma individuaalset täitmiskava ning on läbinud vangistuse kestel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Einar Lehtsaar on varasemalt viibinud katseajal, kui ta vabastati Tartu Maakohtu 19.06.2007. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-6946 tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Tartu Maakohtu 31.10.2007. a määrusega pöörati kandmata karistusaeg uuesti täitmisele, kuna ta rikkus katseajaks pandud kohustusi ja nõudeid. Ka pani ta katseajal 11.10.2007. a toime uue kuriteo - tapmise, mille eest ta kannab käesolevat karistust. Einar Lehtsaar on vangistuses viibinud pikka aega, alates 11.10.2007. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust kannab ta alates 01.08.2008. a, mil lõppes kriminaalasjas nr 1-07-6946 mõistetud karistuse kandmise aeg. Seega on Einar Lehtsaar vangistuses viibinud järjest 8 aastat. Talle tapmise eest mõistetud karistusest on Einar Lehtsaar ära kandnud üle 7 aasta, mis on kohtu hinnangul piisav aeg, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida niivõrd, et oleks võimalik jätkata karistuse kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Käesoleval ajal oleks Einar Lehtsaarel võimalik asuda elama XXXX, juhul kui ta nõustub täitma selle sisekorra eeskirju. Seda on kinnitanud tugiisikule XXXX tegevjuht. Kohtu hinnangul ei ole Einar Lehtsaare plaanid eluruumi üürimise kohta realistlikud, kuna vabanemisfondis on tal raha väga väike summa, toetavad pereliikmed puuduvad. Arvestades asjaolu, et Einar Lehtsaar on vangistuses viibinud pikka aega, ning lisaks on tal XXX oleks elama asumine XXXX talle sobivaks võimaluseks kohaneda eluga vabaduses ja saada selleks vajalikku toetust. Einar Lehtsaar on käesoleval ajal sellisateks muutusteks motiveeritud, ta on ise otsinud erinevaid võimalusi, kus elada, suhelnud sotsiaaltöötajaga ja on valmis asuma elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus tegeletakse vanglast vabanenud isikutega. Ta leiab, et see oleks talle praegu kõige parem võimalus. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et Einar Lehtsaar tuleb talle Tartu Maakohtu 25.03.2009. a otsusega mõistetud 9 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb Einar Lehtsaarele määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Einar Lehtsaare karistuse kandmise aeg lõpeb 31.07.2017. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, katseaeg hakkab kulgema vastavalt KarS § 78 p-le 2 alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et Einar Lehtsaar tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud

Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 24 eurot. Kuna Einar Lehtsaar on 80% ulatuses töövõimetu ning tema vabanemisfondis olev raha on nii väike, et võimaldab esialgset lühiaegset hädapärast toimetulekut, tuleb õigusabi kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.