Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): mittetulundusühing Kivi-Roosi Kirsiaed (registrikood 80375116), seaduslik esindaja juhatuse liige M.C Ajutine pankrotihaldur: O.N
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima mittetulundusühingu Kirsiaed kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
Kivi-Roosi
3.Määrata mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed dokumentide hoidjaks M.C (isikukood XXX).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata ajutise halduri O.N-i tasuks 1108 eurot 97 senti (käibemaksuga), mis välja mõista mittetulundusühingult Kivi-Roosi Kirsiaed ajutise halduri O.N-i kasuks.
Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed menetlusabi. Hüvitada ajutisele haldurile O.N-ile kindlaksmääratud tasust 1000 eurot 40 senti menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda Civilex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Kivi-Roosi Kirsiaed (avaldaja, võlgnik) esitas 23. augustil 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 21. oktoobril 2024. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Võlgnikul aktiivset majandustegevust viimastel aastatel toimunud ei ole. Võlgnikul on rahalised kohustused, mida ei ole võimalik vara arvel täita. Võlgnikul vara puudub ja kohustusi on kokku 89 945 euro 93 sendi ulatuses. Seega on võlgnik maksejõuetu ning juhatuse liikmel on kohustus esitada pankrotiavaldus. Maksejõuetuse tingis 26. oktoobri 2021. a Pärnu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-19-11 kinnitatud I. L. ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kompromiss, millega võlgnik võttis endale kohustuse tasuda PRIA-le 97 633 eurot 36 senti.
2.Kohus nimetas 31. oktoobri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks O.N-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusala mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Ajutise halduri hinnangul ei ole ühingus mingit majandustegevust toimunud alates selle asutamisest. Võlgnik on kinnitanud, et ühingu tegevus on lõppenud. Võlgnikule vara ei kuulu. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt ei ole võlgniku nimele praegu registreeritud ühtegi pangakontot Eesti krediidiasutustes. Swedbank AS on teatanud, et ühing omas arvelduskontot, kuid see suleti võla tõttu 30. oktoobril 2016. Võlgnikul on kohustus PRIA ja selle nõuet täitva kohtutäituri ees kokku 108 859 eurot 76 senti.
Võlgnikul puudub likviidne vara ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Kui majandustegevus on siiani puudunud, ei ole võimalik ka midagi jätkata. Ühing oli maksejõuetu juba sel ajal, kui sõlmis kompromissi ja võttis endale kohustuse tasuda I. L. võlg PRIA-le. Kuivõrd esimese osamakse tähtaeg saabus 30. juulil 2022, tuleb maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda seda kuupäeva. Kohustuse tasumise ajal puudusid võlgnikul igasugune vara. Samuti piirdus kohustatud isiku I. L. vastu ainult nõude esitamisega raamatupidamiskirjena, kuid reaalselt ei tehtud midagi, et I. L. täidaks oma kohustust ühingu ees. Väidetavalt sõlmis võlgnik sellise kompromissi prokuratuuri nõudel. Võlgnik on maksejõuetu ja selle põhjuseks on ebamõistliku ja varaga ning ühingu tegevusega tagamata kohustuse võtmine. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võimalik on esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu, sest viimane ei ole teinud toiminguid selleks, et täita kohustust kompromissist tulenevalt. Võlgniku juhatuse liige ei ole teinud midagi selleks, et I. L. võlgniku debitoorse võlgnikuna panna täitma oma kohustust. Kuivõrd I. L. on registris koos juhatuse liikmega nimetatud tegeliku kasusaajana, siis tõenäoliselt on ühingu juhatuse liige ja kohustatud isik tegutsenud koos ning tahtlikult jätnud I. L. vastu esitamata igasugused nõuded. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1108 eurot 97 senti (käibemaksuga).
4.Maakohus määras 11. detsembri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 3. jaanuari 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 31. detsembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
3.jaanuari 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 907 eurot 50 senti (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 45 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
11.1.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.
11.2.Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 1108 eurot 97 senti.
11.3.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).
hüvitamist
riigi
vahenditest
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses
ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. Ülejäänud osa mõistab kohus välja võlgnikult.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.