Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.11.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Anvar Pilve kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.03.2013.a määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Anvar Pilve suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 19.02.2010.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Anvar Pilve süütegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 8-aastase vangistusega, KarS § 392 lg 1 järgi karistati teda 5-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.03.2009.a ja lõpp on 25.03.2017.a. Anvar Pilve kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Vangistuse ajal läbis Sotsiaalsete oskuste treeningu, töötab, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab A. Pilve tingimisi ennetähtaega vabastamist. Anvar Pilve kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vestluses kinnipeetava elukaaslase emaga selgus, et nad on nõus A. Pilve elama asumisega nende eramusse ja on nõus ka materiaalselt toetama. A. Pilve soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda XXX. Tütre vanavanemad on nõus A. Pilve elama asumisega nende eramusse ja on nõus toetama. Olemas töökoht. Anvar Pilve taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Anvar Pilve tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust:

KarS § KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele kohtu poolt määratud tähtajaks; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Anvar Pilve arvamuse, leiab, et Anvar Pilve võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anvar Pilve isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anvar Pilve on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 6 aastat ja 9 kuud vangistust ning kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes pidada korrektseks - kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Anvar Pilve, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla on märkinud, et kinnipeetaval on realistlikud pikaajalised eesmärgid töötada, maksta võlad ja toetada last, on seadnud ka lühiajalisi eesmärke nende plaanide elluviimiseks (läbis kutseõppe, töötab väljaspool avavanglat).

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.