Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Kohtumääruse jõustumisel teavitada G.H tingimisi ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.11.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 25.05.2015.a kohtuotsusega tunnistati G.H süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 11 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 23.05.2015.a ja lõpp on 20.05.2016.a. G.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral joobes juhtimise eest, vanglas viibib

esimest korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on lähedased ja toetavad suhted oma emaga. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse aadressile XXX. Korteri omanik on kinnipeetava ema. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on olemas töökoht. G.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.H ’u tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele järelevalvele kestusega 1 kuu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et G.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on vangistuses viibinud ligikaudu 7 kuud ning tema käitumine vanglas praegust karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne vangistus on pannud G.H mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude põhiliseks käivitajaks alkoholi liigtarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on G.H olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.