Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 14.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-10-3847/79
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 14.12.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1060

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-3847/84Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.12.2016 1-10-3847/94Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.06.2017 1-10-3847/116Tartu Maakohus Valga kohtumaja06.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-3847

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-10-3847

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid G.F Muru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.F Muru (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

03.12.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada G.F Muru karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.08.2017.a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.F Muru katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.G.F Muru vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusele ja G.F Murule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 17.11.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava G.F Muru kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 19.04.2010.a määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks G.F Muru suhtes tehtud Helsingi I astme kohtu 22.12.2008.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. G.F Muru süütegu kvalifitseeriti KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi ja karistati teda 2 aasta ja 10-kuulise vangistusega. KarS § 64, § 65 lg 1 alusel liideti Harju Maakohtu 01.04.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistus – 4 aastat ja 8 kuud vangistust Helsingi I astme kohtu 22.12.2008.a kohtuotsusega määratud karistuse – 2 aastat ja 10 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks loeti - 7 aastat ja 6 kuud vangistust. G.F Muru on kandnud temale mõistetud karistusest 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva, kanda on jäänud karistust 5 aastat 9 kuud ja 25 päeva. Harju Maakohtu 11.06.2010.a määrusega rahuldati Vangla taotlus ning täpsustati Harju Maakohtu 19.04.2010.a kohtumäärusega nr 1-10-3847 G.F Murule KarS § 64 ja KarS 65 lg 1 alusel määratud liitkaristust järgmises sõnastuses: „KarS § 64, § 65 lg 1 alusel liita Harju Maakohtu 01.04.2009.a kohtuotsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus – 6 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust Helsingi I astme kohtu 22.12.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse – 2 aastat ja 10 kuud vangistusega ja lõplikuks liitkaristuseks lugeda - 8 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust.“ Karistuse kandmise algus oli 15.08.2008.a ja lõpp on 09.08.2017.a. G.F Muru kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud, on omandanud haridust ning läbinud programmi „Õige hetk“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

G.F Muru kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja poeg, suhted on head ja toetavad. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib R. Muru elama asuda aadressile XXX. Maja kuulub kinnipeetavale ja käesoleval ajal ei ela seal kedagi. Peale vabanemist asub R. Muru sinna elama abikaasa ja pojaga. G.F Muru taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.F Muru tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi; KarS § KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle ühe kuu jooksul või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.F Muru arvamuse, leiab, et G.F Muru võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.F Muru isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.F Muru on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 7 aastat ja 4 kuud vangistust ning kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes pidada korrektseks - kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.F Muru, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla on