1-15-9652/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus K.M süüdistatakse selles, et tema, olles 12.03.2015 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi (tegu 23.01.2015) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 26.09.2015 kella 23.10 ajal Tallinnas Võidujooksu tänaval mootorsõidukit SAAB registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega K.M pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o. KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 423 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 12.03.2015 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2015-28.09.2015, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 355 (kolmsada viiskümmend viis) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.M poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. K.M pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.M-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 72,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks K.M-ilt välja mõista kaitsjatasu 72.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. K.M avaldas kohtule, et tema igakuise netosissetuleku suurus on 700,00 eurot, ülalpeetavaid hetkel ei ole, kuid kohe on perre sündimas laps. K.M esitas taotluse kohtukulude ajatamises, märkides, et mõistlik oleks määrata nende tasumine 12 kuu jooksul. Prokurör toetas K.M taotlus. Kohtu hinnangul võib K.M menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul.