Kriminaalasi nr 1-15-9978
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.detsember 2015.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-9978 (15750000068)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
S.B süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav
S.B, ik. XXX,
Kaitsja
riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-15-9978 uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
euro tasumisest
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. S.B süüdistatakse selles, et tema 18.juunil 2015 kella 19.00 ajal cccccccccccc alkoholijoobes olles , kus isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale cc keda lõi ühe korra käega vastu nägu, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu cc füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega S.B, kahjustades teise inimese tervist löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.B-le nõutud karistus: KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse täidetud osa, milleks on 18 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 sätetest tulenevalt moodustab 18 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
Kriminaalasi nr 1-15-9978 KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Süüdistatav S.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub ennast vabastada osaliselt menetluskulu kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, kuna õpib ja seetõttu rahaline sissetulek puudub. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab S.B süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend – ei kohaldatud Tsiviilhagi – tsiviilhagi puudub Asitõendid – asitõendina vaadeldud esemed puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. S.B-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasuks kokku 120,00 eurot, mis kuuluks süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades S.B materiaalset olukorda (ei tööta, õpib Kuressaare A metikoolis omandades eriala), peab põhjendatuks ta vabastada arvestatud kaitsjatasu 120,00 euro tasumisest riigituludesse. On ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib S.B-le üle jõu. S.B on varem kriminaalkorras karistamata isik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.