Kohtulahend

KarS § 420 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Hannes Laasile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.04.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Hannes Laasile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.06.2012. a ja lõppeb 04.06.2017. a. Vangla ei toeta Hannes Laasi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Hannes Laasi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Hannes Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Hannes Laas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

märkimisväärne üle riigipiiride ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetatud aine kogus, kuna sellega oleks olnud võimalik narkojoovet tekitada rohkem kui 4400-le inimesele. Hannes Laas ise on olnud narkootiliste ainete tarvitaja ja vangistusele ereneval perioodil tarvitas narkootilist ainet GHB. Lisaks on Hannes Laas toime pannud üldohtlikke süütegusid, käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja helisummutit. Kohus hinnates Hannes Laasi varasemat elukäiku, järeldab, et Hannes Laas ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi ja ei ole kasutanud talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Viimati anti Hannes Laasile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 17.04.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-3420), millega Hannes Laas mõisteti süüdi narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Hannes Laasile mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Seega on Hannes Laas narkootikumidega seotud süüteo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal (kohtuotsus 17.04.2012. a, uus kuritegu mais 2012. a). Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 14.11.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11207 mõistetud 3 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust) vabastati Hannes Laas Viru Maakohtu 05.10.2010. a määrusega tingimisi enne tähtaega. Hannes Laasi katseaeg lõppes 17.10.2011. a ja rohkem kui 2 kuud pärast katseaja lõppu pani Hannes Laas toime uue kuriteo, s.o narkojoobes mootorsõiduki juhtimise. Kohus on seisukohal, et vaatamata varasemalt antud võimalustele kanda karistust vabaduses, on Hannes Laas jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Hannes Laasi õiguskuulekusele. Kohus, võttes arvesse Hannes Laasi selgitusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta (Hannes Laas peab enda seotust narkootiliste ainete käitlemisega juhuseks ja tulirelva pidas õhupüssiks), ei ole käesoleval ajal veendunud, et Hannes Laas on aru saanud toimepandud kuritegudest ja nende tagajärgedest. See omakorda ei võimalda kohtu arvates käesoleval ajal veendunult väita, et Hannes Laasile on mõistetud karistus täitnud oma eesmärgi. 3.2 Kohus leiab, et Hannes Laasi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Hannes Laasil on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Hannes Laasile on kahel korral (s.o 13.07.2015, a ja 13.08.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Lisaks on Hannes Laasile 18.02.2015. a määratud distsiplinaarkaristus ametnikuga suhtlemisel kaaskinnipeetava suhtes ähvardavate väljendite kasutamise eest, 27.04.2015. a distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete hoidmise eest ning 13.08.2015. a on Hannes Laasile määratud distsiplinaarkaristus vangla meditsiinitöötajatega ebaviisaka suhtlemise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Hannes Laasiga vangistuse jooksul toimunud vestlused alkoholi ja narkootikumide mõjust käitumisele ning nende seosest kuritegevusega. Ajavahemikul 01.09.2013. a - 25.06.2014. a läbis Hannes Laas puidupingitöölise eriala. 2014. a kolmandaks kvartaliks oli planeeritud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, kuid programmi läbimist ei alustatud, kuna Hannes Laasil puudus reaalne motivatsioon seada oma eluks pikemaajalisi eesmärke ja nende nimel pingutada. Alates 10.06.2015. a on Hannes Laas määratud osalema vangla tööhõives, kuid Hannes Laas ei ole tööhõives osalenud, tuues põhjuseks enda tervisliku seisundi. Kohtu hinnangul on Hannes Laasi käitumisest karistuse kandmise ajal alust väita, et Hannes Laasil puudub piisav motivatsioon rehabilitatsiooniks ja seega vajalike muudatuste tegemiseks. Kuna Hannes Laas tarvitas enne vangistust narkootilist ainet GHB, mida kinnipeetav ise ei pea tõsiseks narkootikumiks ja kuritegusid on Hannes Laas toime pannud alkoholi- või narkojoobes, peab kohus oluliseks, et Hannes Laas teadvustaks endale sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täied mahus, st sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Juhul kui Hannes Laas

rehabiliteerivates tegevustes osaleb aktiivselt ja muudab oma senist suhtumist, on võimalik kohtu hinnangul maandada Hannes Laasist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. 3.3 Vabanemisjärgselt soovib Hannes Laas elama asuda emale kuulvasse 1-toalisse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxHannes Laasi ema on nõus poega vabanemise korral igakülgselt toetama. Hannes Laasi selgituste kohaselt on tal kaks alaealist last ja abikaasa on lapseootel. Hannes Laas soovib oma lähedaste eest hoolitseda. Hannes Laasil on vabanemise korral garanteeritud töökoht CNS Group Estonia OÜ-s. Hannes Laas on vangistuse jooksul likvideerinud suures ulatuses tasumata nõudeid. Kohus on seisukohal, et Hannes Laasi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. Hannes Laasil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on oluline, et vabanemise korral soovib toetada oma lapsi ja olla toeks oma lapseootel abikaasale. Sellele vaatamata ei saa kohus käesolevalt olla veendunud, et Hannes Laas on lõplikult aru saanud toimepandud teost ja teinud vajalikud järeldused. Lisaks peab kohus oluliseks, et Hannes Laasil oli ka enne käesolevat vangistust toetav lähivõrgustik (ema, vanaema, abikaasa, laps), kuid sellele vaatamata pani Hannes Laas toime uusi kuritegusid.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.