Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

Tallinnas asuva XXXXXX keskuse lähedal lõid korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keha piirkonda IP ́ile ja RK ́ile, põhjustades neile füüsilist valu ja kehavigastusi. SA PERH haigusloo kohaselt tuvastati IP ́il koljupõhimiku murd, ülalõualuude, ninaluude ja silmakoopa luude murrud, RK arsti poole ei pöördunud, kuid tema ütluste kohaselt oli tal parem silm sinine ja lõualuus mõra. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega panid PU ja GK toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi (KarS-i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis – teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt, panid PU ja GK toime KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo). NK 18.04.2014 kl 22.30 paiku, viibides aadressil XXXXXX XX, Tallinn asuva restorani M ruumis, võttis oma õlal rippunud kotist välja suure noa ja asetas noatera vastu kannatanu JM lõua alumist osa, pärast mida langetas oma käe ning ligikaudu kahe -kolme sekundi pärast asetas ta uuesti noatera kannatanule vastu lõua alumist osa, mille tulemusena kannatanu tundis suurt hirmu ja võttis ähvardust reaalsena. Tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani NK toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi (KarS -i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis– KarS § 120 lg 1 järgi). PU 18.09.2014 kl 18.50 ajal Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla II üksuse II korruse kambri nr 427 WC-s süütas põlema poroloonmadratsi ja voodiriided, millega põhjustas ohu nii samas kambris viibinud P-PH ́i ja HM ́i kui ka teiste II üksuses viibinud vanglatöötajate ning kinnipeetavate elule ja tervisele. Võõra asja süütamisega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, pani PU toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo. VA, PU, X.K , AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja IB (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 19.11.2014.a. kuni 20.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: VT`ile kuuluvat helesinist värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXX XX XX maja juurde. VA ja X.K , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 26.11.2014.a. kuni 27.11.2014.a. panid toime võõra vallasasja ajutise kasutamise katse, aga nimelt: ML ́ile kuuluva halli värvi sõiduauto Ford Probe, reg. nr. XX XXX, väärtusega 1000 eurot, mis oli pargitud XXXXXXX tn maja XX juurde Tallinna linnas, lõhkunud selleks ära eesmise parempoolse ukse luku, tungisid autosalongi, kus, võtnud maha roolisamba katte, lõhkusid ära süüteluku ning ühendades süüteluku juhtmeid, püüdsid auto mootorit käivitada, kuid nende tahtest mitteolenevatel põhjustel oma kuritegelikku tegevust lõpuni ei viinud, kuna ei suutnud auto mootorit käivitada. VA , NK, X.K ja (käesolevas DA asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 27.11.2014.a. kuni 28.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MS`le kuuluvat punast värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 680 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXXX XXX XX maja juurde. VA , NK ja VS, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 29.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: OJ`ile kuuluvat ning LN kasutuses olevat punast värvi sõiduautot Mazda 626 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 600 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXXX XXX X maja juurde. VA , PU ja VS , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 30.11.2014.a. kuni 08.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: VT`ile kuuluvat helesinist värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud aadressil

GK

GK

Tallinn, XXXXXXX XX XX maja juurde. VA, X.K , GK, VS ja AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 03.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: AS`ile kuuluvat halli värvi sõiduautot BMW 318i reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadre ssil Tallinn, XXXXXX XXX XXX maja juurde. PU,

, X.K

, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja EV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, 04.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: KR`ale kuuluvat hõbedast värvi sõiduautot BMW 520i reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1500 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXX XX XX maja juurde. VA, NB , AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole e , DA (käesolevas asjas süüdistust ei , DM (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MO`ale kuuluvat tumehalli värvi sõiduautot Ford Scorpio reg. nr. XXX XXX, väärtusega 600 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXX X maja juurde. VA, PU, NB, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , DA (käesolevas asjas süüdistust ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 09.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: OK`ile kuuluvat ning PK`i kasutuses olevat valget värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn , XXXXXXXXX XXX XX maja juurde. PU, , X.K , VS, AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MP `ile kuuluvat tumesinist värvi sõiduautot Ford Sierra reg. nr. XXX XXX, väärtusega 400 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXX XXX XX ja XXXXXX XXX XX majade vahele. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt, panid VA, PU, NK, X.K , NB , GK ja VS toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. VA, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a kuni 09.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MO ́ale kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: vana arvuti koos monitori, klaviatuuri ja hiirega, kogumaksumusega 25 eurot, stereokõlarid maksumusega 25 eurot, automagnetoola maksumusega 59.58 eurot, veoköie maksumusega 15.10 eurot, käivituskaablid maksumusega 20.07 eurot, taskulambi maksumusega 9.93 eurot – kokku esemeid kogumaksumusega 154.50 eurot. VA ja PU, tegutsedes koos, 10.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära PK`ile kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: autos Audi 100, reg. nr XXX XXX, olnud ketassae Makita maksumusega 200 eurot, suure ketaslõikuri Makita maksumusega 200 eurot, akutrelli DeWalt komplekti maksumusega 500 eurot, lasernivelliiri Bosch maksumusega 70 eurot, tungraua maksumusega 20 eurot, rattavõtme maksumusega 10 eurot, bassikõlari Kenwood 700w maksumusega 300 eurot, kaks stereo helivõimendit kogumaksumusega 700 eurot, kaks stereokõlarit kogumaksumusega 100 eurot, transmitteri koos sellesse paigaldatud USB mälukaardiga kogumaksumusega 38 eurot – kokku esemeid kogumaksumusega 2138 eurot. PU, X.K (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , GK (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) , AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitat , VS (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates

15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a. võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MP ́ile kuuluva vallasasja, aga nimelt: sõiduautos Ford Sierra, reg. nr XXX XXX, asuva automagnetoola Pioneer esipaneeli, maksumusega 30 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, panid VA ja PU toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

KarS § 68 alusel arva s15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kantuks 10 kuud 15 päeva. Kandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva algust arvestas alates 15.01.2015. PU ́i suhtes valitud tõkend i vahistamine jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tühistas tõkendi.

, S, kuid nende osas ei ole

APELLATSIOON:

KarS § 215 sanktsioon näeb ette maksimaalse karistusena rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. VA-le mõisteti KarS§ 215 lg2 p 1,2 järgi 2 aastane vangistus, see on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei arvestanud, et VA oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Apellatsiooni koostaja leiab, et süüdistatavale üle keskmise sanktsiooni määra mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 mõttele. Pealegi on leidlikkus ja aktiivsus iseenesest positiivsed iseloomujooned, ainult et alaealistel ei ole veel terviklikku arusaama ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning seetõttu rakendavad nad seda seadusevastaselt, kuna nende lõppeesmärk oli põnevus ja kiire autosõit ehk elu nagu filmis. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-59-15 tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka üldpreventiivseid ja eripreventiivseid karistuse eesmärke ning need peaksid olema tasakaalus. Alaealiste puhul ei tohiks üldpeventiivne eesmärk olla tähtsam kui eripreventiivne Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Apellatsiooni koostaja on seisukohal, et käesoleval juhul olid põhjendamatult määratud kaks DNA ekspertiisi maksumusega 10260 eurot ja 4014 eurot, kuna nende väljamõistmine kas süüdistatav atelt või nende vanematelt on ilmselgelt põhjendamatu ja ebaõiglane ning ei ole proportsionaalsed alaealiste süü suurusega. Põhimõtteliselt VA tunnistas oma süüd ja arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, peaks kohtueelsel uurimisel alaealiste süüd olema võimalik kindlaks teha ka muude sh. odavamate menetlustoimingutega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 318, 319, 321, 337 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 17.septembri 2015.a. kohtuotsus VA-le mõistetud KarS 215 lg2 p 1,2 järgi 2 aastase vangistuse mõistmise osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista talle leebem karistus. Tühistada VA-lt välja mõistetud ekspertiisikulud DNA ekspertiisi 15E-GE 053 summas 10260 eurot ja DNA ekspertiis 14E-GE1575 summas 4104 eurot ja jätta need tema osas riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSED:

Riigikohus oma varasemas praktikas asus seisukohale, et kohus peab menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. juuni 2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-38-11, p 27). Ka antud juhul on tegemist teise astme kuriteoga, varalist kahju on küll tekitatud, kuid seda mõistetakse välja PU ́i vanematelt. Kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11). Harju Maakohus aga ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses, seega Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata. Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib PU ́ile ilmselt üle jõu ning on tema lähedastele (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist. Harju Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel PU ́i vanematelt ei ole kaalutulusõigust täitelikult teostanud, kuna pole tähelepanu pööranud PU ́i vanemate varalisele seisundile. Eeltoodust tulenevalt kaitsja leiab, et menetluskulude tasumisest vabastamine kasvõi osaliselt oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt PU ́i kaitsja palub tühistada 17. septembri 2015. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11). Harju Maakohus aga ei ole kaitsja poolt esiletoodud asjaolusid menetluskulude hüvitamise otsustamisel arvestanud ning ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses (eriti ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 10 260 eurot), seega Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata.Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib NK-le ilmselt üle jõu ning on tema lähedastele (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist. Eeltoodust tulenevalt ei peaks kohtu veendumuse kujunemisel tekkima mingit kahtlust, et süüdistatava varaline seis ei võimalda menetluskulusid tasuda ja nende tasumine on ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Menetluskulude tasumisest vabastamine vähemasti osaliselt oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 339 lg-st 2 , § 337 lg 1 p- st 4 ja § 337 lg 2 p- st 2 kaitsja palub tühistada 17. septembri 2015. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks; rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kaitsja on kergema karistuse mõistmise alusena toonitanud süüdlase alaealisust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-76- 07 märkinud, et arusaam, et alaealisus tingib automaatselt süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamise - ja seda nii karistuse liigi kui määra osas on ekslik. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis - või alaealine. Kriminaalasja kohtulikul menetlemisel on vahetult uuritud alaealise VA suhtes esitatud iseloomustavat materjali ning neist tulenevalt on tegemist noorega, kes koolis ei käi ja kelle käitumine on õigusrikkumistega seonduvalt alaealiste komisjonis olnud korduvalt arutelu esemeks. Seega on tegemist küll alaealise isikuga, kuid tema mõjutamine õiguskuulekusele saab toimuda vaid temale reaalse vangistuse mõistmisel määras, mis vastab nii tema süüle kui isikuandmetele. Kolleegium leiab, et mõistetud üksikkaristuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud kergeimat liitkaristuse mõistmise põhimõtet ning lugenud ka varguste toimepanemiste eest mõistetud karistuse kaetuks raskema karistusega. Samuti kolleegium osutab, et KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisemal mõistmisel on kohus kandmisele kuuluva lõpliku karistuse mõistmisel eksinud üle 4 kuu süüdistatav a kasuks. Kohtuotsusega mõistetu d karistuse parandamine tooks kaasa süüdistatava olukorra raskendamise, milleks antud juhul ringkonnakohtul pädevus puudub.

väljamõistmise osas põhj endused puuduvad. Menetluskulude osas põhjenduste täielikku puudumist ja KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud rikkumistei ole maakohtule ette heidetud. KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kaitsja etteheiteid aluseks võttes kolleegium leiab, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas oma seisukohad ja järeldused esitada, mistõttu kaitsja eeltoodud taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Analüüsiobjekti sellise käsitusega ei saa nõust uda, kuna uuritavat analüüsiobjekt i ei saa samastata läbi viidud reaktsiooniga. Kuigi võib mõista, et läbi viidud reaktsioonide hulgast sõltub ekspertiisi kulu, tuleb lähtuda seadusega paika pandud hinnakirjast ehk nagu selgitas Riigikohus eespool viidatud määruses: „Reaalne töömaht konkreetse juhtumi puhul ei ole ekspertiisikulude suurusega seonduva osas oluline, kuivõrd kohtuekspertiisiseaduse (KES) kohaselt on ekspertiiside teostamise korral kehtestatud nn ühikuhinnad.“ Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega mõisteti VA-lt ja PU -lt välja DNA -ekspertiisi nr 14E-GE1575 maksumus õiendis märgitud ulatuses 4104 eurot ja VA -lt ja PU-lt, NK-lt, NB-lt ja S- lt. DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0053 maksumus õiendis märgitud ulatuses 10 260 eurot. Nagu eelpool märgitud on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiühiku kohta 57 eurot, siis ekspertiisi, kus analüüsiobjekte oli 22, maksumuseks on 1254.00 eurot ja ekspertiisi, kus objekte oli 63, maksumuseks on 3591.00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodud põhistusel väljamõistmisele kuuluvate ekspertiisitasude vähendamist olulises ulatuses puudub alus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta veelgi osa menetluskuludest riigi kanda, seda enam, et faktiliselt ongi väljamõistetavate summade vähendamisega ringkonnakohus jätnud suure osa ekspertiisitasust riigi kanda. Kulude jagamisel arvestab ringkonnakohus karistuse mõistmise tähenduses iga süüdistatava süü suurust ( kuritegude arvu, aktiivsuse astet, karistatust) isikute vanust ning asjaoluga, et vastavalt tõenditele maksustatava tulu kohta puudus eelnimetatud isikutel tulu. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et ekspertiisi maksumusega 1254.00 eurot tegemisega seotud kulu tuleb välja mõista VA-lt ja PU-lt võrdsetes osades ehk siis VA-lt 627.00 eurot ja PU-lt samuti 627.00 eurot. Ekspertiisitasu summas 3591.00 katteks tuleb VA-lt ja PU- lt välja mõista kummaltki 1000.00 eurot, NK- lt ja S-lt kummaltki 600.00 eurot, NB-lt 391.00 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 663.00 eurot tuleb välja mõista VA-lt ja PU - lt võrdsetes osades ehk siis VA-lt 331.50 eurot ja PU -lt 331.50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.