Kohtulahend

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 2 võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Sander Villemson`i karistusaeg algas 06.02.2015 ning lõppeb 06.04.2016. Käesolevaks ajaks on Sander Villemson temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud. Formaalne eeldus Sander Villemson`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on sellega täidetud. Kohus on seisukohal, et täidetud ei ole materiaalsed eeldused Sander Villemson`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sander Villemson on kriminaalkorras karistatud 18 korral ning kannab hetkel viiendat korda reaalset vangistust. Kuriteod on olnud nii isiku- kui varavastased. Soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Praegust vangistust kannab Sander Villemson samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 181 lg 1 ja § 424). Varasem käitumiskontroll ega ka varasemad reaalsed vangistused ei ole andnud tulemust ning Sander Villemson on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka süüteod, mille toimepanemise eest Sander Villemson praegu karistust kannab, on toime pandud katseajal. 19.02.2013.a anti Sander Villemson`ile võimalus karistus ära kanda üldkasuliku töö tegemisega, kuid Sander Villemson rikkus kontrollnõudeid (ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud elukohas, hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest) ning karistus pöörati 07.08.2014.a täitmisele. Eeltoodust nähtub, et Sander Villemson ei ole suutnud temale mõistetud karistustest ega temale antud uutest võimalustest mingeid järeldusi teha ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Sander Villemson`i käitumist mõjutavaks teguriks on alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema varasem käitumine. Kohtu hinnangul on ülimalt suur risk, et vangistusest vabanedes võivad järgneda uued alkoholist või narkootikumidest tingitud kuriteod ning seetõttu esineb oht ühiskonnale tervikuna, sest ka käitumiskontrollile allutamine ning isikule pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi/narkootikume, ei suuda tagada, et isikule ei ole alkohol/narkootikumid kättesaadavad. Risk on seda suurem, et Sander Villemson on juba 18 korda karistatud ning ta kannab viiendat reaalset vangistust, seejuures on ta rikkunud tingimusliku vangistuse ja käitumiskontrolli nõudeid, mis iseloomustab tema suutmatust kehtestatud reeglitest ning õiguskorrast kinni pidada. Vangla iseloomustuse andmetel on Sander Villemson`il ka käesoleval hetkel kriminaalmenetlus pooleli, olgugi et kaitsja kinnitusel võib asi laheneda oportuniteedi kohaldamisega. Eeltoodu tõttu puudub kohtul usaldus Sander Villemson`i ning tema seaduskuulekuse suhtes, vaatamata sellele, et tal on vabaduses olemas nii elukoht kui ka töökoht. Mõistetavalt iseloomustab Sander Villemson`i positiivselt see, et ta on vangistuses osalenud majandusabitöödel, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alustanud õpinguid puidupingieriala omandamiseks, kuid see ei kaalu üles suurt riski, mis Sander Villemson`i vabastamisega ühiskonnale kaasneb - vangla hinnangu kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48 %. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja ennetähtaegne vabastamine on erandiks. Kohus leiab, et vabastamist õigustavaid erandlikke asjaolusid praegusel hetkel ei esine. Sander Villemson on 18 korda

kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on ka käesoleval hetkel kriminaalmenetlus pooleli, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine ei vasta ühiskonna arusaamisele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kohus on eeltoodut arvesse võttes seisukohal, et Sander Villemson`i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud Sander Villemson`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.12.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sander Villemson`ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsjatasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.