Kohtulahend

1-08-7972 Nõuete suhtes käib sundtäitmine, kuid kogu täitemenetluse vältel pole laekunud mitte ühtegi summata. Samuti pole isik maksnud ka ühtegi summat vabatahtlikult. 02.12.2015 saabus kohtule I.V-le määratud kaitsja taotlus menetluse lõpetamiseks sissenõude aegumise tõttu. Kohtu seisukoht Kohus on asjas teinud mitmeid menetlustoiminguid I.V osas avaldaja taotluse läbi vaatamiseks, kui isik pole olnud kohtule kättesaadav, sh on kohus kuulutanud isiku tagaotsitavaks. Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2015 vastusest nähtub, et isik on lahkunud enda varjamise eesmärgil Eestis ning politsei info kohaselt võib isik elada xxxxxxxxx. Isiku täpne asukoht on politseile teadmata. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui I.V oleks antud hetkel kohtule kättesaadav, puudub asja edasiseks menetlemiseks alus, kuna asenduskaristuse määramise aluseks oleva kohtuotsuse täitmine on aegunud. Kohus märgib, et täitmisel olev Pärnu Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsus on jõustunud 21.11.2008 ning täitmiseks esitatud 06.10.2009. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg-le 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 31.12.2009.a. kehtinud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg-s 2 otsuse täitmise aegumise peatumise aluseks olevaid asjaolusid kohtule esitatud avaldus ei sisalda ning kohus ei ole neid ka ise tuvastanud. Kuivõrd I.V on süüdi mõistetud teise astme kuriteo eest ning süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest (04.11.2008) on möödunud üle kolme aasta, siis on selle täitmine aegunud ning seetõttu tuleb KarS § 82 lg 2 ning KrMS § 431 alusel jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et kuivõrd asjas tehtud süüdimõistev otsus jõustus ja pöörati täitmisele enne 1. jaanuari 2010, siis pole KarS § 82 lg 5 tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 süüdimõistetu suhtes kohaldatav ja tuleb juhinduda enne 1. jaanuari 2010 kehtinud karistusseaduse redaktsioonist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2013 määrust asjas nr 1-09-4276). Pärnu Maakohtu 02.11.2011 määrusega käesolevas asjas kuulutas kohus I.V tagaotsitavaks ning andis loa I.V vahistamiseks kuni rahalise karistuse asendamiseks tehtava kohtumääruse jõustumiseni. Et kohus jätab käesolevaga Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse asenduskaristuse määramiseks rahuldamata ning sellega langevad ära ka isiku tagaotsitavaks kuulutamise ning vahistamise alused, tuleb 02.11.2011 kohtumäärus tühistada. 21.06.2011 määrusega määras kohus I.V-le kaitsja riigi õigusabi seaduses ette nähtud korras. 04.12.2015 saabus kohtule I.V-le määratud kaitsja tasutaotlus. Taotluse kohaselt seisnes riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud järgnevas: taotluse koostamine menetluse lõpetamiseks (1 tundi – 40 eurot). Kokku on taotletav riigi õigusabi summa 40 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8 eurot. Kohus on kontrollinud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlust ning on seisukohal, et esitatud taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korrale“ (Kord). Kohus rahuldab seetõttu

1-08-7972 esitatud taotluse ning määrab I.V-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Vastavalt RÕS § 25 lg-le 4 hüvitab kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sama seaduse § 27 lg 2 kohaselt vabaneb kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatükis ning väärteomenetluse seadustiku §-s 23 ja § 38 lõikes 1 ettenähtud alustel ja korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb menetluskulu seoses kaitsjatasuga jätta riigi kanda (KrMS § 181 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.