Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
3-1-1-102-15 3. detsember 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Paavo Randma OÜ A varale kohtuliku hüpoteegi seadmine Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-5640 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lõuna Ringkonnaprokuratuur pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 4. november 2015, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-5640 muutmata ja kahtlustatava OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle Melk esitas 9. juulil 2015 Tartu Maakohtule taotluse seada karistusseadustiku (KarS) §-de 831 lg 1 ja 84 alusel konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le A kuuluvale kinnistule. Taotluse põhjendus on järgmine.
1.1.Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kuriteoteate alusel kriminaalasja KarS § 210 lg 2 tunnustel. Kuriteoteate kohaselt on U OÜ, R OÜ ja S OÜ nimel tegutsevad isikud T. K., R. B. ja M. K. soodustuse saamiseks kooskõlastatult manipuleerinud PRIA-le esitatavate taotluste aastaaruannete ja investeeringuobjektide ehituspakkumistega. Sellise tegevuse tulemusena on PRIA nende isikutega seotud kõigi taotluste raames alusetult välja maksnud 1,9 miljonit eurot toetust.
1.2.Kriminaalasjas on esitatud KarS § 210 lg 2 järgi kahtlustus teiste seas A. P-le, R. B-le ja T. K-le. Edasise kriminaalmenetluse käigus esitati KarS § 210 lg 3 järgi kahtlustus ka juriidilistele isikutele, sh osaühingutele P ja A, järgmises.
1.3.Osaühinguid P ja A kahtlustatakse selles, et nad taotlesid PRIA-lt pettuse teel toetust OÜ-le P. Kahtlustuses OÜ-le P omistatava teo pani toime viimase juhatuse liige T. K., OÜ-le A omistatava teo aga selle äriühingu juhatuse liikmed A. P. ja R. B. Nimelt pidi OÜ P rajama A. P. ja R. B. plaani kohaselt Kantkülla söödatehase ning alustama selle opereerimist. PRIA-lt investeeringutoetuse
saamiseks oli vaja, et taotlemisele eelnenud aasta majandustegevusest vähemalt poole moodustaks taotleja põllumajanduslik tootmine. Seetõttu korraldasid A. P. ja R. B. OÜ-le P näilise põllumajanduskäibe, millega viidi PRIA eksimusse ning seeläbi saadi investeeringutoetus.
1.4.OÜ A juhatuse liikmete A. P. ja R. B. korraldamisel esitas T. K. 17. mail 2012 OÜ P nimel PRIAle investeeringutoetuse taotluse. Selles taotleti põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust X söödatehase ehitamiseks ja sinna seadmete ostmiseks. A. P. ja R. B. korraldasid sellele projektile ka pangalaenu N Eesti filiaalilt summas 3 480 000 eurot, liisingfinantseerimise F AS-ilt ja laenud omanike endiga seotud ettevõtetelt.
1.5.Olles pettusest eksimusse viidud ning teadmata, kes on OÜ P tegelikud juhid ja omanikud, määras PRIA OÜ-le P investeeringutoetuse kokku 1 920 000 eurot. Sellest on taotlejale välja makstud 1 862 470 eurot.
1.6.OÜ A ja OÜ P on KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena saanud PRIA-lt kriminaaltulu 1 862 470 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse käigus ei ole õnnestunud kuritegelikul teel saadud tulu ära võtta, sest OÜ A ja OÜ P juhatuse liikmed A. P. ja R. B. ning T. K. on selle ära tarvitanud X söödatehase rajamisel. Seetõttu tuleb OÜ-lt A ja OÜ-lt P konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 1 862 470 eurot.
1.7.Käesolevas menetlusetapis ei ole veel selgunud kogu tõendusteave kriminaaltulu täpse jaotuse kohta erinevate isikute vahel. Seetõttu tuleb konfiskeerimise tagamise meetmete kohaldamisel lähtuda grupi poolt toimepandud kuriteoga saadud kogutulu ülempiirist, mistõttu on põhjendatud kahtlustatavate vara arestimine kuni 1 862 470 euro suuruses summas.
2.Tartu Maakohtu 13. juuli 2015. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti OÜ A kinnistu ning seati sellele kohtulik hüpoteek 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.
2.1.Maakohus leidis, et kuigi OÜ-dele P ja A ei ole veel kahtlustust KarS § 210 lg 3 järgi esitatud, on nende juhatuse liikmete suhtes põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 210 lg 2 tunnustel.
2.2.OÜ A vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 kohaldamise tagamiseks on põhjendatud. Senikaua, kuni OÜ-d A ei ole kahtlustatavana üle kuulatud, tuleb tema vara arestida kui kolmanda isiku vara KarS § 831 lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Pärast OÜ A kahtlustatavana ülekuulamist on vara arestimine põhjendatud KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks.
3.OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas 28. juulil 2015 määruskaebuse, milles taotles tühistada maakohtu määrus OÜ A vara arestimise ja/või kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta. Kaitsja leidis, et kuna OÜ A ei olnud vara arestimise määruse tegemise ajal kahtlustatav ega kolmas isik, on määrus tehtud ennatlikult ja valel alusel. Kahtlustuses ega kohtu määruses ei ole märgitud, milles seisneb OÜ A kuritegelik tulu. PRIA toetuse sai OÜ P, kes paigutas selle X söödatehase ehitusse.
4.Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrusega tühistati maakohtu määrus osaliselt, s.o korraga nii kinnistu arestimise kui ka kohtuliku hüpoteegi seadmise osas. Ringkonnakohus sõnastas resolutsiooni ümber, jättes välja kinnistu arestimise, ja kohaldas konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samuti täpsustas ja põhjendas kohus
kuriteokahtluse olemasolu ja vara arestimise alust.
4.1.Ringkonnakohus märkis, et põhjendatud kuriteokahtlus tugineb nii isikulistele tõenditele (asjatundja ja tunnistajate ütlused OÜ P ja OÜ A juhatuse liikmete omavahelisest koostööst ja ettevõtete tegevusest üldse) kui ka dokumentaalsetele tõenditele (läbiotsimise protokollid, arvelduskontode ja raamatupidamise dokumentide vaatlused, äriühingu omanikke ja juhatuse liikmeid puudutav äriregistridokumentatsioon, samuti maksudeklaratsioonid, erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kontoväljavõtted).
4.2.Tunnistajate ütlustele tuginedes on alus kahtlustada, et A. P., R. B. ja T. K. abistasid äriühingu juhatuse liikmetena üksteist PRIA toetuse jaoks vajalike nõuete täitmisel ja tegutsesid eesmärgiga saada
PRIA-lt
toetust.
Põhjendatud
kuriteokahtlust
ilmestavad
tunnistajana
ülekuulatud
raamatupidaja A. K. ütlused, mille kohaselt teeb ta vajadusel tööd nii OÜ-le A kui ka OÜ-le P. Märkimisväärne on, et A. K-l, kes töötas OÜ P raamatupidajana, puudus tööleping OÜ-ga P ning palka sai ta OÜ-st A, kus asus ka tema kontor. Samuti toetab põhjendatud kuriteokahtlust läbiotsimise käigus leitud OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumendid, mis kinnitavad kahtlusi, et esimese kuludeklaratsiooniga esitatud arvete taga oli näiline seadmete soetamine, millega OÜ A sai märkimisväärset
kasu.
Silmas
pidades
kõnesolevate
äriühingute
vahelist
tugevat
suhtlemisvõrgustikku, kooskõlastatud tegevust, OÜ P tegelikku juhtimist ja teisi tõendeid, on kogutud tõendid piisavad kuriteokahtluse jaatamiseks.
4.3.Lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele eksisteerib KrMS § 142 lg-s 1 nimetatud vara arestimise alus KarS § 831 lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Osaühingud A ja P said tahtliku süüteo toimepanemisega ebaseaduslikku tulu vähemalt 1 862 470 eurot. Kuna OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku tulu 1 862 470 eurot eeldatavalt ära tarvitanud X söödatehase rajamiseks, tuleb seada kohtulik hüpoteek OÜ A kinnistule konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Kuritegelik tulu on PRIA-lt väljapetetud toetuse väljamaksed, mille eest OÜ A tarnis ja paigaldas OÜ-le P seadmeid. Sel viisil sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse, s.o 3 854 400 eurot.
4.4.Maakohtu viidatud võimalik konfiskeerimise kohaldamine KarS § 831 lg 2 järgi ei ole asjakohane, kuna see reguleerib kolmandalt isikult vara konfiskeerimist. Puuduvad andmed, et OÜ A oleks kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 401 mõttes. Seetõttu ei saa OÜ A vara arestimisel viidata KarS § 831 lg-le 2.
4.5.Pärast vara arestimise määruse tegemist on OÜ A tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks, tema esindaja R. B. on 17. juulil 2015 kahtlustatavana üle kuulatud. Uus õiguslik olukord annab ringkonnakohtule õiguse arestida KrMS § 142 lg 1 alusel OÜ-le A kuuluv vara KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja
põhjendused on järgmised.
5.1.Kaitsja ei pea piisavaks ringkonnakohtu põhjendusi OÜ A kuritegeliku tulu äranäitamisel. OÜ A on müünud ja paigaldanud OÜ-le P seadmeid 3 212 000 euro eest. PRIA toetus oli 50% seadmete maksumusest, s.o 1 606 000 eurot. OÜ P sai PRIA-lt investeeringutoetust kokku 1 862 470 eurot, millest 1 606 000 eurot kulus seadmete tarnimiseks ja ülejäänud toetuse osa 256 470 eurot suunati X söödatehase üldehitajale. Ringkonnakohus leidis, et OÜ A kuritegelik tulu on 1 862 470 eurot, arvestamata seejuures, et PRIA-lt saadud rahaliste vahendite arvelt tasuti OÜ-le A 1 606 000 eurot. Kohtud on kuritegeliku tuluna näidanud OÜ A käibesummasid, mis ei saa olla kriminaalne tulu. OÜ A on teinud vastusoorituse – tarninud ja paigaldanud seadmed. Kuna OÜ A müüs OÜ-le P söödatehase seadmeid, mille eest OÜ P tasus osaliselt PRIA-lt saadud toetuse arvelt, ei ole see OÜ A kuritegelik tulu, vaid müügikäive, mida ei ole võimalik tuluna arestida.
5.2.OÜ A kinnistule seatud hüpoteek on 256 470 euro ulatuses ületagatud. Konfiskeerimise asendamise tagamist ei tohi määrata olukorras, kus kriminaalse tulu saamine ei ole esile toodud, rääkimata põhjendatusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.KrMS § 1414 kohaldamisel kehtivad mutatis mutandis vara arestimise (KrMS § 142) kohta käivad sätted (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 32). See tähendab, et kohtuliku hüpoteegi ja teiste tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude kohaldamine toimub KrMS § 142 sätestatud korras. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk muu hulgas konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamine. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Süüteoga saadud vara all KarS § 831 tähenduses mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara (vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31). KarS § 831 lg 1 ei eelda, et vara oleks süüteoga läinud otse toimepanijale. Oluline on, et vara oleks kellegi poolt süüteo tulemusena saadud ja et konfiskeerimisotsustuse tegemise ajaks oleks see jõudnud toimepanija vara hulka. Vahetult süüteoga võib vara saada nt kaastäideviija, osavõtja, hea- või pahauskne kolmas isik, kes hiljem annab vara konkreetsele toimepanijale üle.
7.Arestimistaotlusest ja kohtu määrustest nähtuvalt manipuleerisid osaühingute P ja A juhatuse liikmed T. K., A. P. ja R. B. PRIA-lt soodustuse saamiseks taotluste aastaaruannetega ja investeerimisobjektide ehituspakkumistega. Samuti nähtub, et OÜ P tegelikke juhtimisotsuseid tegid ja pettuse korraldasid OÜ A juhatuse liikmed A. P. ja R. B. Pettuse tulemusel maksis PRIA OÜ-le P 1 862 470 eurot investeeringutoetust. Kriminaalasjas on T. K-le, A. P-le ja R. B-le kui kaastäideviijatele esitatud kahtlustus KarS § 210 lg 2 järgi ning osaühingutele P ja A KarS § 210 lg 3 järgi.
8.Kohtud on õigesti leidnud, et PRIA-lt väljapetetud investeeringutoetuse väljamakse 1 862 470 eurot on süüteoga saadud ja seda tuleb käsitada ebaseadusliku tuluna. Nimetatud summa on välja makstud OÜ-le P. Arestimistaotlusest tuleneb, et kriminaaltulu jaotus ei ole selge, kuid kaitsja selgituste kohaselt tasus OÜ P saadud toetusest 1 606 000 eurot OÜ-le A X söödatehase seadmete tarnimise ja paigaldamise eest. Seega möönab kaitsja, et osaühingute P ja A ühise ja kooskõlastatud süüteo toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulust liikus suur osa OÜ A vara hulka, mille tulemusel sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse. Äriühingu käibe suurendamist kuritegeliku tulu arvel tuleb lugeda OÜ A vara suurenemiseks, mis omakorda annab aluse OÜ A vara arestimiseks KrMS § 142 alusel. KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 9).
9.Süüteo kaastäideviijatena kahtlustatavad OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku tulu 1 862 470 eurot ära tarvitanud X söödatehase rajamiseks. Kuna see summa on ära tarvitatud, oli ringkonnakohtul õigus seada OÜ A varale kohtulik hüpoteek KarS §-s 84 sätestatud võimaliku konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
10.Kahtlustatava OÜ A varale tagamismeetme kohaldamisel on maakohus õigustatult viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt on gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 20). Arutatavas asjas on prokuratuuri arestimistaotluse kohaselt OÜ A vara arestides lähtutud grupi poolt toimepandud kuritegudega saadud kogutulu ülempiirist. Kuigi kaitsja toob Riigikohtule esitatud määruskaebuses välja täpse summa, mis süüteoga saadud varast OÜ A vara hulka liikus, ei ole arestimistaotluses ega eelnevas kohtumenetluses sellistele summadele viidatud. Millistele dokumentaalsetele tõenditele kaitsja oma väite on rajanud, määruskaebusest ei selgu. Küll aga nähtub ringkonnakohtu määrusest, et OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumentide kohaselt võivad seadmete soetamise arvetel näidatud tehingud olla näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõttes. Seega ei ole käesolevas menetlusstaadiumis üheselt selge, kas ja kui suures ulatuses tuleb arvestada OÜ A poolt esitatud arveid ning nende arvete alusel tarnitud ja paigaldatud seadmete väärtust, st vastusooritust.
11.Kohtuliku hüpoteegi seadmine on kriminaalmenetluse tagamise vahend. Millises ulatuses süüteoga saadud vara konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamise tagamist KarS § 831 lg 1 ja § 84 järgi rakendada, lahendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes.
12.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määruse muutmata ja OÜ A kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.