1-15-9779
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik
Pärnu Maakohus
Taotluse esitaja
Ringkonnaprokurör Merry Tiitus
Kriminaalasi Kahtlustatav
01. detsember 2015.a. Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus 1-15-9779 (13250101213) Igor Pütsep
Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse S. V. suhtes lahendamine
Isikukood: xxxxxxxxxxx Juhindudes KrMS §§-de 145, 189 lg 2, 202, 206, 262 lg 5 kohus määras:
Lõpetada kriminaalmenetlus S. V.`a suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 1, 2 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada S. V.`at tasuma riigi tuludesse 390 €, kohustuse täitmise tähtajaks on 20.mai 2016.a. S. V. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915900001218. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number 1-15-9779, isiku nimi. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. Määrus saata täitmiseks S. V.`ale ning teadmiseks ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p. 10 järgi ei kuulu.
27.11.2015.a. esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 13250101213 menetlus S. V.`a suhtes.
1/4
1-15-9779 Taotluse kohaselt alustati käesolevas kriminaalasjas 02.07.2013..a menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et x x on vähemalt 2012. a algusest kuni käesoleva ajani esitanud x teadvalt lõpetamisele kuuluvate ning majandustegevust mitteomavate äriühingute maksudeklaratsioonides alusetult suurtes summades sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, luues seega eeldused võimalike riiklike hüvitiste saamiseks, milleks seadusjärgne alus puudub. Kriminaalasja on kahtlustus esitatud x x, x x, x x, x x, x x, x x, x x ja x x. S. V.a etteheidetav tegu seisnes selles, et tema lõi koos ajavahemikul 21.05.2012. a kuni 08.05.2013. a OÜ x juhatuse liige olnud xx x maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades x ja x väära ettekujutuse deklareeritud väljamakseid saanud S. V. töötamisest OÜ-s x eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. 05.02.2013. a sõlmis x x x büroos OÜ x e-teenuste lepingu ning esitas OÜ x maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt maksustamisperioodide 2012. a juuni kuni detsember 2012. a kohta, millel deklareeriti S. V.’ a kohta järgmist: 2012.a väljamakse kuu
Sotsiaalmaksuga maksust. väljamaks
Sots. maks 33%
Kinnipeetud tulumaks 21%
Kinnipeetud töötuskindlustusemakse 2,8%
Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kokku
3017,98 3017,98 3017,98 3017,98 3017,98 3017,98 3017,98 21125,86
995,93 995,93 995,93 995,93 995,93 995,93 995,93 6971,51
573,11 573,11 573,11 573,11 573,11 573,11 573,11 4011,80
84,50 84,50 84,50 84,50 84,50 84,50 84,50 591,52
Kinnipeetud kogumispensioni makse 2,8% 60,36 60,36 60,36 60,36 60,36 60,36 60,36 422,52
Maksuvaba tulu
144,00 144,00 144,00 144,00 144,00 144,00 144,00 1008,00
Vastavalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses muuhulgas ka Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. RaKS § 5 lg 2 p 1 sätestab, et kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on muuhulgas ka üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja. RaKS § 6 l kohaselt tekib üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isiku kindlustuskaitse tööle või ametikohale asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul isiku tööle või ametikohale asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest või ametisse nimetamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. OÜ x ja S. V. vaheline tööleping sõlmiti 01.06.2012. a, kuid S. V. kanti OÜ x poolt ravikindlustatud isikute nimekirja alles 05.02.2013. a. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on muuhulgas ka rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses 2/4
1-15-9779 sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Vastavalt RaKS § 50 lg-le 1 on ajutine töövõimetushüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövõi teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. RaKS § 55 kohaselt lähtub Eesti Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel muuhulgas Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest. RaKS § 50 lg 3 p 2 kohaselt on ajutise töövõimetuse üheks liigiks ka sünnitushüvitis. 22.03.2013.a. esitas x OÜ S. V.’a sünnituslehe x osakonna klienditeenindusse. 29.05.2013.a. esitas S. V. x taotluse määrata vanemahüvitis. Vanemahüvitise seaduse § 3 lg 1 sätestab, et ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. S. V.’a vanemahüvitise taotlusel oli märgitud 2012. a sotsiaalmaksu maksjateks x AS ja x OÜ. S. V.’a poolt jäi kuritegu lõpule viimata, kuna 21.05.2013. a koostas x maksuotsuse nr 12.2-3/13951-12, millest tulenevalt vähenes OÜ x maksukohustust ning sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult x AS’i poolt tasutud sotsiaalmaksu summad. Selline S. V.a tegevus on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 3 - § 25 lg 1,2 ehk kelmuse katsena. S. V. kuulati käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana üle 06.03.2014, ülekuulamisel tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses tehtut. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ringkonnaprokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, asus seisukohale, et põhjendatud on S. V.a suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Seda alljärgnevatel põhjustel:
1-15-9779
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on S. V.`ale esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades, et teoga reaalset kahju ei tekitatud, S. V. on kahtlustatavana ülekuulamisel väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus ringkonnaprokuröriga, et isiku süü ei ole suur. S. V. on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varem KrMS § 202 kohaldatud, menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.. Ka on S. V. võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Juhindudes KrMS § 202 sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab S. V.`a suhtes kriminaalasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.