Kohtulahend

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis Seejuures tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumbriks 99915700086048 ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tasumisel 99915700079369. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade kohtu poolt määratud tähtaegadel vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus nende summade osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Menetluspoolte vahel 3.11.2015 sõlmitud kokkulepe Kuriteo asjaolud: A. L. (L.) süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.06.2015.a kella 9:43 ajal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX Tartu linnas, Narva mnt. 112 asuva Maxima kaupluse parklas, olles joobeseisundis. A. L. võetud bioloogilisest vedelikust (uriinist) tuvastati narkootilist ainet amfetamiini. Lisaks sellele tuvastati A. L. verest vereproovi uuringu käigus etanooli, mille sisaldus A. L. veres oli vähemalt 1,33 mg/g kohta. Eelpool nimetatud ainete tarvitamisest tulenevalt olid A. L. kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. A. L. rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. KorS § 36 lg 2 kohaselt on alkohol käesoleva seaduse tähenduses piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine. KorS § 36 lg 3 kohaselt narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigiks alkoholijoove ja KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani A. L. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A. L. uriiniproovist saatekirja nr 1330T alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisalduse määramise kulu 35 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A. L. vereproovist saatekirja nr 397T alusel etanooli sisalduse määramise kulu 14 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb A. L. süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub karistuse liigi ja määraga ning lisakaristuse kohaldamisega. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks: -süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundr aha, mis KrMS § 179 lg 1 p.2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot; -KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt ekspertiisi tegemise kulu 49 eurot Tulenevalt KrMS § 180 lg -st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Samas sätestab KrMS § 180 lg 3 ls 1, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit. A. L. väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulu 634 eurot ning süüdistatu majanduslikke võimalusi silmas pidades on ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käiks süüdistatavale majanduslikult üle jõu. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ning võimaldab A. L. tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.