Kohtulahend

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2015 - 27.11.2015.a., s.o. 2 päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 10.09.2015.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 28 päeva võrra, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada vangistus 1 aasta (360 päeva), 2 kuud (2x30 päeva) ja 26 päeva 446 (neljasaja kahekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.L kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu poolt määratud elukohaks on töö tegemise ajal kohtuotsuse ankeetandmetes toodu. KrMS § 217 lg 9 alusel vabastada süüdistatav kohtuotsuse kuulutamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on 2 (4)

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.L süüdistatakse selles, et tema 26.11.2015. a ajavahemikul kell 17.50 kuni 18.18, rikkus lõhkeseadeldisega ähvardades avalikus kohas käitumise üldnõudeid. R.L asudes kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas Pärnu linnas, helistas Lääne Häirekeskuse, millise asukoht Pärnu linnas Pikk 18, telefonile 112 isiklikus kasutuses olevalt mobiiltelefoni numbrilt xxx ning ähvardas kõnele vastanud häirekeskuse töötajat väljaütlemisega Nimetatud käitumisega R.L eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet ning seadis ohtu teiste isikute elu ja tervise. Seega R.L avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades, pani toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatava R.L-i süüdi tunnistamist: KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja tema karistamist 1 (ühe) aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel arvata R.L 26.11.2015. a kuni 27.11.2015. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 10.09.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 28 päeva võrra, liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 2 kuud (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada vangistus 1 aasta (360 päeva), 2 kuud (2x30 päeva) ja 26 päeva 446 (neljasaja kahekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.L kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 217 lg 9 alusel vabastada süüdistatav kohtuotsuse kuulutamisel.

3 (4)

Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde tõenduslikult oluline asitõendid - CD plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel R.L ́ele temalt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia Asha 300. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada R.L menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.