Kohtulahend

Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida99915700082819 Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu poolt määratud tähtajaks. Eelnimetatud tähtajaks summade tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu T.G süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, juhtis 30.08.2015 kella 19:00 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Tartu-Viljandi maantee 2 km-l mootorsõidukit (rollerautot) AIXAM reg nr XXX. T.G poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 1,09 +/-0,10 ehk 0,99 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus T.G liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.G kvalifitseeritava kuriteo.

toime KarS § 424 järgi

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et T.G tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt KarS§ 65 lg 2 liita T.G-le mõistetavale karistusele viimasele Tartu kohtumaja poolt 23.02.2015 mõistetud karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.G karistuse kandmise alguseks 30.08.2015 ning maha arvata T.G-le mõistetavast karistusest viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.08.-10.11.2015, kokku 2 kuud ja 11 päeva. T.G lõplikuks karistuseks seisuga 09.11.2015 mõista 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada T.G-le mõistetud 1 aasta 5 kuud 17 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 527 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada T.G mitte tarvitama alkoholi käitumiskontrolli ajal, s.o kahe aasta jooksul. KarS § 75 lg 2 p 5 k alusel kohustada T.G hiljemalt 1 kuu jooksul (vabanemisest/kohtuotsuse jõustumisest) psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatri poolt vajalikuks peetavale ravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada kohustada T.G läbima katseaja kestel liiklusohutusealase sotsiaalprogrammi. T.G-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb T.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks: -

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäär, s.o on 585 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 72 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades kriminaalmenetluse kulude kogusuurust (657 eurot), on ilmne, et nende kulude ühe korraga tasumine on T.G-le majanduslikult ülemääraselt koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada T.G tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.