Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2015, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-3796
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungisekretär
Helju Rebane
Prokurör
Kiejaliku seisukoha esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Kriminaalasi
U.F-i süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3; KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 järgi ja Ramy Põdra süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4; KarS § 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Menetlustoiming
süüdimõistetu Ramy Põdra tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Menetlusosalised
süüdimõistetu: Ramy Põder (isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX
Kaitsja
kokkuleppel vandeadvokaat Ann Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2015
Jätta Ramy Põder Tartu Maakohtu 14.05.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-143796 mõistetud ning kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse - 2 (kahe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse- kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale ja tema kaitsjale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 14.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3796 tunnistati Ramy Põder süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (sündmused alates 02.09.2011) ja § 344 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 413 alusel pöörati Ramy Põdra suhtes täitmisele talle 11.03.2010 ja 16.12.2010 kohtuotsustega karistuseks mõistetud vangistused ja nende kohtuotsuste kogumis mõisteti Ramy Põdrale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, suurendades 16.12.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 110-14736 KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi karistuseks mõistetud 1 aastat 5 kuud vangistust osaliselt 11.03.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-1845 karistuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 1 aastat 6 kuud vangistust Ramy Põdrale KrMS § 413 alusel moodustatud liitkaristuse - 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra, mõistes temale liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lisaks tunnistati Ramy Põder süüdi KarS § 209 lg 2 p 4 (2009 sündmus) järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Ramy Põdrale liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes liitkaristuseks mõistetud 3-aastase vangistusega kaetuks KarS § 209 lg 2 p 4 järgi (2009 sündmus) karistuseks mõistetud 1-aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ramy Põdra eelvangistuses 11.-13.10.2011 viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 30.05.2014. Seoses tagaotsitavaks kuulutamise, sundoomise kohaldamise ja 04.11.2014 Ramy Põdra kinnipidamisega algas karistusaeg 04.11.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 31.10.2017. KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 01.11.2015. Ramy Põder esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilisele järelevalvele allutamisega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu vangla toetab Ramy Põdra tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu vangla seisukohaga järgnevatel põhjustel. Ramy Põder on kriminaalkorras karistatud varasemalt kokku kolmel korral, käesoleval ajal kannab oma esimest reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika pole muutunud - kelmused materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuigi Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Ramy Põder ́i suhtes on üldjoontes pigem positiivse alatooniga (isiku käitumine vangistuse ajal, distsiplinaarkaristused puuduvad, osalenud majandusabi töödel), siis kõiki asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et eriti just Ramy Põder ́i poolne jätkuv kuritegelik aktiivsus ja toimepandud kuritegude iseloom ning ka Ramy Põder ́i enda isikuomadused ja –hoiakud (isik pole teinud eelnevalt tingimisi kohaldatud vangistusest järeldusi ning ei muutnud oma käitumist; isikul valdav mõtteviis, kus materiaalsed väärtused sotsiaalsete väärtustega võrreldes ülekaalus) ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev piisavalt kõrge risk uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust Ramy Põder ́i ennetähtaegseks vabastamiseks kohaldades elektroonilist järelevalvet. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (ka kohaldades elektroonilist järelevalvet) selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Varasemalt on Ramy Põder ́it kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega.
Süüdimõistetu Ramy Põder selgitas kohtus, et oma tegusid ta olematuks teha ei saa, kuid ta kahetseb neid. Tal on olemas töökoht isa sõbra autopesulas. Esmalt asub elama oma isa juurde Tartus ja kui on jalad alla saanud, siis on plaanis asuda elama ema juurde. Suhtleb ainult paari sõbra ja vanematega. Kohtuistungil avaldas Ramy Põder, et sai Hispaanias aru sellest, et sellisel moel nagu ta on varem elanud, enam jätkata ei saa. Ramy Põder avaldas, et ta on nõus täiendavate lisakohustustega ja soovib asuda hüvitama ka tema poolt tekitatud kahju. Kaitsja leidis, et Ramy Põder tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Vanglas on kinnipeetava käitumine olnud positiivne - teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele, kuna leiab, et sellest oleks talle abi. Kaitsja avaldas, et kuivõrd Ramy Põder on avaldanud soovi asuda kahju hüvitama juba katseajal, siis oleks mõistlik vastav kohustus määrata talle alates 01.01.2016, mitte varem. Kohtu seisukoht Ramy Põder mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ramy Põder temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja esitatud materjalidest ilmneb, et eluruumi näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu kinnipeetava isale P.P. kuuluva eramajaga. Viimane on andnud nõusoleku paigaldada oma elukohta elektroonilise valve seadmed. Ka on P.P. elukaaslane S.G. nõustunud elektroonilise seadme paigaldamisega ja ka Ramy Põdra elama asumisega nimetatud eluruumi. Järelikult on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. Samas puuduvad kohtu arvamuse kohaselt Ramy Põdra puhul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed alused. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 4, et kohus arvestab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesolevalt kannab ta esimest reaalset vangistust. Ramy Põdra sõnul on praeguseks tema väärtushinnangud muutunud. Ta on
oma tegusid kahetsenud ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Seda tundub kinnitavat ka tema käitumine vanglas, sest vangistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumised puuduvad. Lisaks on ta osalenud vangla tööhõives. See kõik peaks soodustama tema taasühiskonnastumist ning toetama seaduskuulekat käitumist vabaduses. Kohus on aga seisukohal, et Ramy Põdra varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada – peale viimast kohtuotsust hoidis kinnipeetav tahtlikult kõrvale karistuse kandmisele asumisest ning tema suhtes anti välja Euroopa vahistamismäärus. Selle alusel Ramy Põder ka vahistati ning ta toimetati karistust kandma. Kohus leiab sellest tulenevalt, et vaatamata oma plaanidele ja headele kavatsustele ei suuda kinnipeetav neid realiseerida. Väljakujunenud väärushinnangud ja hoiakud ei allu kergelt muutustele. Kohtul puudub ka veendumus, et Ramy Põder suudab edukalt läbida tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja. Lisaks märgib kohus, et kuigi Ramy Põtra on vabanemisel lubanud nii materiaalselt kui ka moraalselt toetada tema lähisugulased, oli selline toetus Ramy Põdral olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et perepoolne toetus ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Oma tegudes on Ramy Põder lähtunud eelkõige kasust iseendale, arvestamata tagajärgedega teistele. Seetõttu hindab kohus Ramy Põdra poolt uute kuritegude toime panemise riski käesoleval hetkel veel kõrgeks, mistõttu ei näe käesoleval ajal võimalust teda vangistusest enne tähtaega vabastada. Karistusaja pikkus võimaldab Ramy Põdra ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.