Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

A.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavaga on läbiviidud vestlusi, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma elukaaslase emale kuuluvasse 2-toalisse korterisse Tallinnas ning vabanemisjärgne töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. A.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on A.B kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava isikuga elukaaslase näol. A.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Veera Kremez edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist), p 8 (osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ), p 9 (alluma elektroonilisele valvele kestusega 2 kuud) alusel. Kaitsja taotles kohtuistungil A.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Tal on täidetud kõik tingimused vabaduses ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A.B võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 3. vangistust. Isiku poolt toimepandud kuriteod on olnud varieeruvad, varem on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks – varastanud, sooritanud kelmuse, grupis tegutsedes on kasutanud vägivalda. Esimese vargused pani toime koos vanema vennaga ja sai esimese karistuse. Teistkordselt on ta karistatud joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, mis võimendab tal impulsiivsust. Kuritegude vägivaldsus on vähenenud. Vangistuses on kinnipeetavaga on läbiviidud vestlusi, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud hea, isik järgib kehtestatud reegleid. Kinnipeetav on alkoholi tarvitanud 15. eluaastast ning 10 aastat tagasi on kasutanud ka vägivalda olles alkoholijoobes. Isiku enda sõnul suudab ta tarvitamist kontrollida, kuid samas on kuriteod toime pandud alkoholijoobes. A.B mõistab reeglite ja normide vajalikkust ja saab aru auto joobes juhtimise ohtlikkusest, kuid ei seosta seda enda käitumisega, pisendab oma kuritegu. Isik on ametnikega koostööaldis ja mõistev, väljendab oma kahetsust, muretseb töö ja pere pärast. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme osaliselt ja oskab neid

kirjeldada, kuid kärsitusest ei mõtle lahenduskäiku läbi või kasutab ebasobivaid vahendeid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.B kindlustatud vabanemisjärgselt elu- ja töökohaga ning toetavate lähedastega. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. A.B on realistilikud pikamaajalised eesmärgid, kuid ta vajab suunamist tegevuse kavandamisel. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada A.B üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. A.B on ärakandmata karistusaega 8 kuud, mistõttu on see aeg piisavalt pikk aeg andes A.B-le võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on A.B vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks alkoholi tarvitamisest hoidumist. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32 %, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36 %. Prokurör ja vangla toetavad A.B tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et A.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A.B püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.