Kriminaalasi nr 1-15-9331
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-9331 (15249000357)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
K.B kriminaalasi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Abiprokurör Liane Peets
Süüdistatav
K.B isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: juhutöödel; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras 2 arhiveeritud karistust Tõkend: puudub
KarS
§
järgi
Süüdi tunnistada K.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et K.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.B ei pane 1-( ühe ) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.B elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.B-lt ära sõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel K.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 16 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.B on õigus menetluskulud kogusummas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot 16 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. K.B on kohustatud maksma igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 63 (kuuskümmend kolm) eurot 43 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700079903. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9331, menetluskulud, K.B“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu K.B-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 18.10.2015. a kella 15.55 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu- Jõgeva-Aravete maantee 33. km-l juhtis moo torsõidukit kaubik Iveco 35S13 registreerimismärgiga xxxBGX, olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,24 mg/l kohta. KarS § 424 taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K. 1-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel K.B-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub K.B kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leidis, et K.B on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka K.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.B süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 176,16 eurot (85,44+90,72). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 201 5. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 761,16 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. K.B taotles kohtult menetluskulude tasumise võimaldamist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et K. puudub kindel töökoht ja tema igakuise sissetuleku möödutavad juhutöödelt saadavad tasud. K. igakuine sissetulek on 600- 700 eurot, talvel vähem, 500-600 euro vahel. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja K.B sissetulekuid, on seisukohal, et K.B-le on ilmselgelt ülejõukäiv tasuda menetluskulud ühe korraga. Selleks, et võimaldada K. täita menetluskulude tasumise kohustus vabatahtlikult, tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.