Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 02.12.2015. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS

registreerimisnumbriga 401 MGG 150 tk euroaluste kõrgendust maksumusega 5,76 eurot, kogumaksumusega 864 eurot ning püüdis nendega territooriumilt lahkuda. Tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni Hyrles OÜ töötajate poolt. Seega I.J olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti I.J-i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 09.01.2015 kella 00.33 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Mahtra 29 juures, mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga 310 TGF olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,88 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,79 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega I.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti I.J-i süüdistatakse selles, et varem varguse toime pannud isikuna, nimelt ajavahemikul 01.08.2014-31.08.2014, 09.09.2014, 17.09.2014 ja 23.09.2014, mille eest on talle süüdistus esitatud käesolevad kriminaalasjas, saades enda kasutusse tööülesannete täitmiseks Jet Express OÜ-le kuuluva Neste kütusekaardi nr 7015700002770398 koos kütusekaardi pinkoodidega, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, ning kasutas kütusekaarti enda tarbeks, tankides nimetatud Neste kütusekaardiga kokku 442,99 euro väärtuses kütust järgnevalt: 05.01.2015 Piiri tankla 63,03 l kütust Futura 95 maksumusega 63,66 eurot; 06.01.2015 Piiri tankla 24,83 l kütust Futura 95 maksumusega 25,08 eurot; 06.01.2015 Männiku tankla 42,86 l kütust Futura 95 maksumusega 43,28 eurot; 06.01.2015 Männiku tankla 31,02 l kütust Futura 95 maksumusega 31,33 eurot; 08.01.2015 Viimsi tankla 63,87 l kütust Futura 95 maksumusega 63,24 eurot; 08.01.2015 Viimsi tankla 61,57 l kütust Futura 95 maksumusega 60,96 eurot; 17.01.2015 Läänemere tankla 55,77 l kütust Futura 95 maksumusega 55,21 eurot; 21.01.2015 Piiri tankla 39,36 l kütust Futura 95 maksumusega 38,73 eurot; 22.01.2015 Piiri tankla 58,35 l kütust Futura 95 maksumusega 61,50 eurot; Seega I.J isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, see on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enge Selge, süüdistatav I.J ja tema kaitsja Marina Leis sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud. KarS § 64 lg 1 korras mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, lugedes liitkaristuseks vangistuse 1 /üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistuse hulka 3 päeva eelvangistust /23.09.2014-24.09.2014, 09.01.2015-09.01.2015/, seega ärakandmata karistuseks on 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg 1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 48.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot. I.J esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks ühe aasta peale. Süüdistatava sõnul on tema igakuine sissetulek 400-500 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Vanematele tasub igakuiselt 100 eurot üüri. Prokurör nõustus menetluskulude ajatamisega. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Võttes arvesse I.J-i sissetulekut ja igakuiseid kohustusi on põhjendatud menetluskulude ajatamine viie kuu peale. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 633.00 eurot tasuda 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 126.60 eurot. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.