Kriminaalasi nr. 1-15-9303
Eesti Vabariigi nimel
09.november 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Mariken Arro Kaitsja advokaat Eve Laine Kriminaalasi M.Z süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav M.Z, IK XXX; sünniaeg: 02.detsember 1991.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada M.Z KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.Z-i eelvangistus 07.-09.november 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.Z ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Süüdistus M.Z-i süüdistatakse selles, et tema 07.novembril 2015.a kella 23:50 paiku juhtis Tartu linnas Aardla tn 114 juures sõiduautot Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXXX ilma kehtiva juhtimisõiguseta ja olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli M.Z-i poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta. M. Z rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani M. Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus M.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.Z-i eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva, s.o 07.november – 09.november 2015.a, millal M.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi jätta M. Z-ile karistuseks mõistetav vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M.Z ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. M.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. M.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmist KarS § 75 lg 2 tulenevat kohustust: osalema sotsiaalprogrammis M. Z on kohustatud osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, avaldades vaid, et sooviks seoses töö asukohaga ja tiheda Tartus viibimisega määrata kriminaalhooldus Tartusse. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub M.Z-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.